SYDNEY

... linna jõudsime siis kell 21.15 õhtul. Kuna meie Austraalia perekond pidi meile bussijaama vastu tulema, siis seadsime ennast taas rõõmsalt bussijaama ette ootele, aga keda ei olnud oli perekond:) Lõpuks Viivika siis helistas neile ja peagi olid nad juba meie juures seal. Mehel oli kaelas sall eesti lipuvärvidega, et me ta ikka ära tunneks ja naisel oli kaasas pisike valge koer, kelle nimi on Gisko.
Seadsime siis sammud autopoole ja meie teekond võis alata. Meile tehti kiire tuur linna peal ja näidati Syndey ooperimaja ja Harboure Bridge... võimsad olid, aga ooperimaja tundus kuidagi jube pisike. Teekond Rodgersite juurde kestis kuskil 20 minutit. Nad ei ela Sydneys vaid sealt pisut väljas. Kui olime kohale jõudnud siis näidati meiele meie tuba ette ja võisime puhkama mainna. Uskuge mind me olime reisist väga väsinud.
Järgmisel hommikul me ärakasime kuskil 10 ajal üles ja meie päeva plaanid nägid ette, et tutvume ümbrusega. Nimelt oli pereema Jane endale vabapäeva võtnud, et oma poeg uude kooli viia ja siis et meiega natukene ka tegeleda. Mõtlete, et mis kooli?:D Noh, neil algas siin kool eile..:)
Ümbrusega tutvumine läks kenasti, meid viidi erinevatesse randadesse, kus on filmitud ka seriaali Kodus ja võõrsil. Uskuge või mitte, aga nii kui sa neid randu nägid siis tundus see tuttav ja film hakkas kohe slme ees jooksma:) Mõnus oli seda kõike kogeda, kahju ainult, et samal ajal filmivõtted seal ei toimunud:) Muidu oleks nii kogematta kaadrisse jalutanud :D Õhtupoole, aga käisime me Manley rannas ujumas ja kogu perega söömas. Väga tore oli. Ja muide me nägime pingviini. Mõtlete, et ma olen lolliks läinud eksole:D Aga ega ikka ei ole midagi. Nagu päriselt.. pisike pingviin ujus ookeanis:) Kui te mind ei usu siis küsige Viivikalt, tema ju ikka Teile ei valetaks:D

Austraalia pealinn CANBERRA

Jõudsime pealinna kell 4 hommikul. Väljas oli jahe ja kujutage ette isegi bussijaam oli kinni. Seega kolisime oma kompsudega bussijaama ees olevale pingile. Peale meie oli seal veel hulgaliselt asiaate, kes peagi ära viidi? küsite, et mis mõttes nad ära viidi? Noh.. aegajalt tuli miski vanem meesterahvas ja nad lihtsalt läksid kaasa.. aga kuhu nad viidi meie ei tea. Võib-olla hostelisse kuskile? samas see mees küsis neilt, et kuhu kanti nad lähevad? Seega ei tea, segane värk. Aga ega me eriti kaua oma pead sellega ei vaevanud ka.

Kella 5st saime bussijaama sisse, panime arvuti laadima ja telefoni ja ka fotoka aku. Kuna teadsime et ees seisab  pikk ja väsitav päev. Seda enam et uus ja tundmatu koht ja pole nagu õrna aimu ka kuhu suunda liikuma peaks. Meie järgmiseks probleemiks oli meie pagas, seda ei olnud kuskile panna. Kuna Melbournes oli pagasi hoiule jätmine nagu väga kallis, siis jah.. lootsime, et siinne nii kallis ei ole. Pakihoid avati aga alles kell 8.30, selle peale ma ütleksin, et kohalikud ikka ei viitsi üldse tööd teha:) Aga no ei olnud hullu, kannatasime ära ja saime ka oma aja kenasti sisustatud.

Kui me linnapeale läksime oli väljas sooja kuskil 15 kraadi. Külm ju:D No ma tean, et teie ilmaga seal ei anna seda isegi mitte võrrelda, aga jah... jahe oli:D Aga me elasime üle ja jäime ka ellu:D 

Meie päev möödus shopates:D Viivka ostis endale riideid ja mina sain endale päikeseprillid:D 

Kuna me olime öö otsa suhtleliselt magamatta siis hommiku söögiks sõin ma sushit ja minu suurim viga, jõin peale kaputsiinot, ei see kõik oli väga hea, aga mul oli pärast lihtsalt nii paha olla, et mõtlesin et anna otsad. Õnneks ei andnud. Ilm oli mõnusalt soe ja me jalutasime ja nautisime palinna mõnusid ja võlusid. Kella 16,30 ajal kuskil mõtlesime et peaks ikka linna poole tagasi orienteeruma hakkama kuna 18 pidi väljuma meil buss. Meie orienteerumine läks vägagi edukalt kuna peale 15 minutit seiklemist olime me õige koha peal. Ja meie teekond võis siis alata Sydney poole. Bussisõit võttis aega ei rohkem ega vähem kui 3 tundi ja 15 minutit. Reis möödus kenasti ja nagu te näha võite olen ma rõõmsalt kohale jõudnud ja OI KUIDAS MA SEDA LINNA ARMASTAN:D 

Aga sellest mis ja kuidas ma siin ennast sisse olen seadnud, sellest ma kirjutan Teile juba homme.

Hetkel aga nautige kena talveilma ka minu eest ja mina naudin sooja ja päikest Teie eest:)

See you later mates:D

Turist

Ausalt pean tunnistama, et nüüd kus tööpõli on läbi saanud siis Melbourne linnas ja rannas aega veetes on tunne, et olen kui turist. Mitte et see ei oleks halb tunne, kuid kuidagi imelik on olla kui sa midagi tegema ei pea:)

Eilne rannas käik möödus päris kenasti kui välja jätta see, et ma totaalselt ära kõrbesin. Ometigi ei olnud ma seal kaua, kõigest paar tundi, aga jah..  Eile siis käisin veel lohe surfareid pildistama, Vot see oli alles vaatepilt, lisan varsti ka osad pildid FB, et saaksite mu jäädvustustest ka osa:)

Meie tänane päevaplaan näeb ette, et läheme jalutama ja otsime üles siinse vene poe. Muide see peaks olema siit miski 8 km kaugusel, aga me läheme ju ikka, musta  leiba tahaks nii väga ja kilu ja hapukapsast kaa!!!

Huonville ja Tasmaania on seljataha jäetud ja taas veedan ma meeldivalt aega Melbournes. Ilm on kena ja meeldivalt soe. Hommikul oli küll pilves, mis rikkus veidike meie plaanid, et randa minna ja seal lasta päikesel oma keha paitada, aga jah jääme lootma et homme on ilusam ilm:)

Meie tänane päev on möödunud suhteliselt lebos. Hommikul kell 7 10 jõudsime Melbourne. Kusjuures äratus oli meil juba kella 4st. Jube mõelda.. ja nüüd ma siin siis tiksun:) Melbourne lennujaamast linna sõitsime me bussiga, sealt edasi trammiga St Kilda Beachile (kuna me piletihindadest aimu ei olnud ja sellest kuidas seda piletit osta saab siis selle osa me jätsime vahele). Hiljem saime teada, et pileteid saab osta trammis keskelt ja maksab see ei rohkem ega vähem kui 4 dollarit.. nagu ??? Päris kallis lõbu:) Aga noh õnneks siis me säästsime selle summa kuna sõitsime jänest:D Kui me eestlastega kokku saime, siis tegid nad ettepaneku et võiks taaskord linna minna.. nohjah okei.. seekord käisime selle summa välja, aga tagasi tulles sõitsime pool teed ikkagi jänest kuna kell 2PM sai meil pilet läbi ja teate mis kõige nõmedam oli? .. Nimelt see, et tramm läks katki:) Õnneks ei olnud meie ööbimiskoht kaugel, aga ikkagi nagu... millega me selle olime ära teeninud?:D

Homme siis jääme lootma, et on parem ilm ja .. saame päikese kätte:P

Näete, valetasin Teile..

Mõtlesin, et kirjutan Teile ikkagi veel ja seekord ma ei luba, et see on minu viimane postitus. 

Hetke plaanid on ikka samad, et teisipäeval pealinna ja siis sealt õhtuks lennujaama ja öö veedame siis seal, seega inimesed kes tunnevad, et tahavad minuga suhelda ja ei ole seda kaua aega teinud, siis ma usun et see on päris õige aeg seda teha. Sest esiteks, ega lennujaamas midagi paremat nii kui nii teha ei ole ja magada seal nii kui nii ei saa, seega mis arvate?:) Mina tõstan kaks kätt ja olen selle poolt, see kuidas teie otsustate, eks seda ma näen siis teispäeval:)

Nii, minu palavik on üleläinud, kurguvalu ka nii enam vähem, midagi seal nagu ikkagi oleks, sest neelata on valus, aga pole enam nii hull kui alguses. Minu nohu on ka selline, et vetsust enam paberirulle varastama ei pea, seega on  ja nagu ei ole ka.. nohu siis. Aga mul on köha tulnud, selline kuiv ja vastik, hetkel suudan sellega veel elada ja loodan, et see hullemaks ei lähe, aga mul on ohatis:) see ilus nunnu külmavill, mida ma südamest vihkan!! Õnneks on mul olemas ohatise plaastrid, mis Eestis vähemalt aitasid, siin ma ei tea, aga eks ma saan teada kui olen neid kasutanud:)

Meie edasised plaanid siis ikkagi mandrile tagasi ja siis seal natuke ringi trippida, aga seda kas ma ka aasiasse jõuan, seda ma veel ei tea... nii mõndagi on vahepeal juhtunud ja... ei tea veel otsustada, valikuid on palju ehk lähen oma armastatud loxtonisse tagasi:) Nali, ma loodan, et ikka ei lähe, aga .. kui aus olla, siis siin austraalias ei saa ju üldse plaane teha, ükspäev mõtled, et teeks nii, teine hetk mõtled, et ei nii ei saa üldse kohe mitte ju! Ja nii need plaanid kõik läbi kukuvadi, lihtne kas pole? :)

Ilmselt viimane postitus Tasmaaniast

Küsite, et miks?

Asi lihtne, meie aeg siin kaunil saarel on otsa saamas ja kolmapäeva varahommikul lahkume Tasmaaniast, et edasi suunduda ei kuhugile mujale kui Melbourne. Seal ootavad meid ees, meie kaks kõige ägedamat eesti tsikki, kellega meil õnnestus tuba jagada Loxtonis. Ja siis peale seda läheme Sydneysse ja siis hüppame ehk ka Austraalia pealinnast Canberrast läbi ja siis Gold Coast ja siis .. ei, veel ei tule Eestit, ennem on meil Aasia tuur:) Samas minule võib see kõik juba ennem lõppeda, imestate et miks? Noh, teate ma lugesin, et teil seal Eestis möllab gripiviirus ja noh teate mul ka siin. Sümptomid on samad, ainuke asi on see et ma ei ole Eestis. Teisipäeva öösel oli mul palavik 39, öö otsa magada ei saanud, jooksin vetsu vahet, ei ma ei ropsinud, ma tühjendasin oma põit:) Järgmine hommik ma tööle ei läinud, magasin kella 2ni, selleajani oli palavik koos minuga. Peale seda sõin ära paar tabletti ja siis õhtuks oli palavik läinud. Öösel oli mu palavik tagasi, seekord oli see 38 kraadi siis, aga hommikul läksin ikkagi tööle, dollarit lõid silmeette ja noh raha ju vaja. Kuna teadsime, et käsil on viimased tööpäevad siis võtsin ennast lihtsalt kokku. Tööl olles, ülemused käisid koguaeg küsimas, et kas kõik on ikka korras ja kuidas ma ennast tunnen, nii armas neist:) Ja siis 14.30 lõppes tööpäev selles majakses ära, aga me ei läinud koju, nimelt toimus meil grillpidu koos väga maitsvate söökidega:)

Õhtul koju tulles, mul palavikku ei olnud, ja ei olnud mul seda ka täna, hetkeni mil mu kraadiklaas otsustas jälle aitab küll terve olemisest.. aeg on palavikule ja hetkel on mul temperatuuriks 37,2. Mul on kurk paks ja oi oi kui valus, neelata ei saa ja tatt on kinni (nummi ülevaade, või mis). Ma olen kõike teinud, aga miski ei aita, lisaks sellele on mul suunurgad kõik katki ja huuled ka ja kohe üldse ei ole hea enesetunne, aga no ma katsun ikka elama jääda:)

Klounid koos =)

Mõtlete, et mis klounid. No meil seal töö juures on paar tükki ja noh mina ise ka vahest.  Kui keegi nalja ei tee, siis peab ju ise tegema. Kuigi kui aus olla, siis ega need iseendale just nalakad ei ole, küll aga teistele. Tahate teada millest ma räägin?
No asi nimelt selles. et ma jumaldan inimesi kellega ma koos seal pakkimises tööd teen, eriti kaanetajaid. Kaanetajad on meil need inimesed, kes karpidele kaasi peale panevad ja kaste toovad kui meil need otsa hakkavad saaama.  Ja siis nad teevad alati võistlust, et kes saab rohkem korraga karpe toodud ja noh kuhjad on ikka meeletud ja alati ei jõua nad nendega ka meieni:) aga see vaatepilt on nii naljakas kui ikka karbi virn kukub ja alati on seda ka minu näoilmest näha kui midagi hakkab valesti minema.
Aga kuidas mina kloun olen.. noh lihtne... ma olen päris mitu korda karpidega vastu pead saanud ja seda loomulikult tänu minule endale:) jah noh juhtub ju..

aa ja see ka veel, et meil täna hostelis hakkas suitsualarm tööle ja meid peksti  hosteltist välja:D Aga õnneks midagi hullu ei olnud ja peale 15 minutist väljasseisu saime hostelisse tagasi:)

No meil ikka siin juhtub EKSOLE:D

Tere, mina jälle siin:)

Aga ärge jumalapärast sellega ära harjuge, et ma kaks päeva järjest Teile siia kirjutan. Täna lihtsalt on selline kummaline päev ja ma kohe kindlasti pean seda Teiega jagama:) Ei, ei ärge muretsega midagi halba ei ole juhtunud. Pigem naljakat. Tegelikult, kellele on see naljakas, kellele mitte:)

Nimelt, alustan siis eilsest. No unustasin eile kirjutamast, et meil nimelt käivad aegajalt seal pakkimimajas kliendid. Ja kuna mi na nüüd enam mitte ei sorteeri vaid pakin ja minu liin on kohe esimene, siis loomulikult tuuakse kõik kliendid minu juurde ja näidatakse neile kuidas ja mismoodi ma tööd teen. No tegelikult nad nagu tutvustavad seal üldist protsessi, aga no ikkagi, Aga nali oli eile selles, et miski mees ei suutnud enam sellest kirsiliinist eemale hoida, koguaeg võttis peaoga kirsse ja nii miski 10 x järjest vist. Ja siis naine filmis mind, seega ma usun et ma saan kuulsaks:D

Ja siis eile.. või kui tegelikult aus olla ma ei ole nii väga kindel, mis päev see võis olla, sest minul enam päevadel nimesid ei ole... igapäev on tööpäev ja seda tervelt 12 tundi. Aga nali on selles, et meil seljataga on karbid ja need ikka pidevalt lendavad seal.. ja no eile või mis iganespäev see oli.. mulle lendas ikka mitukorda need kastid selga ja siis ma sain kastiga vastu pead ka.. Jennifer lõi. Ta on asiaadinõid;:D

Aga täna sai Viivika ka kastidega, Nimelt siis Viivika oli minuga jutturääkimas ja siis hakkas eemale minema ja siis ma hüüdsin teda korra ja ta jäi seisma ja samal ajal tuli üks kutt kastidega ja.. nad pärkasid Viivikaga kokku. Ma lihtsalt karjatasin, aga see oli omamoodi naljakas.

Nii ja mis siis veel põnevat.. aa meil sadas täna vihma.. nagu.. VIHMA... see oli põhimõtteliselt nagu hallsein ja .. oi mis häält ta tegi. Ja siis meil seal üks toru hakkas ka üle ajama ja meie ruum oli nagu bassein. Õnneks see pakkimise osa on kõrgemal, et minu jalad märjaks sellest ei saanud, aga jah vaesed teised inimesed kes seal olid:)

Kuulge, aga ma sain oma info nüüd teiega jagatud ja mul on aeg magama minna:)

Aga ma usun et ma kirjutan peagi veel:)

Töö töö ja veekord töö...

Ausalt..me käime nüüd tööl 12 tundi päevas ja see on julm. Õnneks ei ole ma enam sorteerija vaid olen nüüd pakkija, seda kui kaua ma seal pakkimises olla saan ei tea veel, aga ma loodan et ikka saan piisavalt kaua olla või kuni mul üle viskab ja ma oma rahuliku sorteerija kohapeale tagasi tahan.
Kui tööst rääkida, siis täna ma tundsin et ma lähen hulluks. Kuna mu mp3l sai ka patarei tühjaks, siis jah.. olin vaid mina ja minu mõtted ja minu kujutlusvõime, mis on teadagi ju et meeletult suur:D Nimelt ma kujutasin ette kuidas kirsid mind ründavad. No ärge naerge seal midagi. Sõnaotseses mõttes nad tulid liinil minu poole varred ees. Noh ja kas see ei ole siis ründamine või:D Ja siis hiljem.. ma mängisin poodi:P lapsepõlv noh. Ei ma olen veidrik ma tean, aga see olen mina ja sellepärast ma teile ju meeldingi.
Muide mul on teile üks pisike üllatus, ja ma loodan, et ma saan selle varsti siia üles riputada, ma olen seda üritanud juba 31 detsembrist, aga tulutult. tundub et minu internet ei ole nii võimas:(

Aga hästi, kuna kell on juba kohe kohe 22 saamas ja mul homme vaja jälle vara tööle minna ja tervelt 12 tundi seal vaja veeta, siis ma ütlen teile head ööd ja poen teki alla. Vaatan ära oma seebika, mida ma hetkel vahin arvutist ja siis unedemaale kus ma loodan Teid kohata:)

Kallid Teile ja juba varsti kohtume;)

Head uut aastat teile !

Head uut aastat teile !