Nädal tagasi saabusime LOXTONI ja tähistame seda kohe vaba päevaga

Eile tööl olles küsisime meie järelevaatajalt Mattilt, et kas laupäeval on ka tööpäev ja ta ütles, et kõik võibolla. Aga kui me hostelisse jõudsime ja Signe sünnipäeva tähistasime, siis Leslie ütles, et tõenäoliselt kuni neljapäevani meil tööd ei ole. Nimelt siis üks pakkimis firma Costi ei jõua apelsine nii palju eest ära pakkida, et vabu pinne saaks. Ja ega see apelsini nõudlus siin turul teab mis suur ka ole. Seega jah..saame siin jälle puhata. Jama on ainult selles, et puhkamise eest ei maksa ju keegi raha:)

Aga tegelikult, kui aus olla siis sai meile kohe selgeks, et apelsinide korjamisest eriti meil siin midagi välja ei tule. Nimelt ei saa me üle ega ümber neljast pinnist. Ja kui aus olla siis see tüütab juba pikapeale ära. Nii me siis otsustasime, et otsime endale uue töö. Ja kui ma ei eksi siis see oli teisipäeval kui käisime seal samas Costis ankeete täitmas ja ka pisikesel  vestlusel. Ja teate, mis. Esmaspäeval on meil juba proovipäev. Seega pöidlad pihku, et sinna tööle saame.

Nii ja kui rääkida niisama minu tegemistest, siis ega suurt midagi siin toimunud ei ole. Nii palju, et vahepeal vahetasin tuba kuna see tuba kus ma ennem elasin, seal oli suht sigala. Ja seal olid hiired ka toas. Nimelt ühel öösel ärkasin ma selle peale, et keegi ronis mul näo peal. No oli jah hiir. Päris vastik oli. Ja siis lihtsalt tõmbasin endal lõpuks teki üle pea  ja värisesin seal teki all ja kujutasin ette, kuidas hiired mu sööki närivad. Igaljuhul jah, minu uues toas igaljuhul hiiri ei ole. Ja muide see uus tuba, see kuulub ainult eestlastele:)

Täna on mul uues kohas esimene tööpäev

... iseenesest ju tore. Olen juba kella poole kaheksast üleval, et oodata millal mu uksele koputatakse ja öeldakse, et on aeg tööle tulla. Kell on hetkel 9.36 ja ma ikka ootan seda koputust. Äkki kunagi keegi siis koputab ka..
Ja muide peale seda kõlaski koputus ja meile tuldi järgi. Läksime siis apelsine korjama. Kui kohale jõudsime, siis mingi tädike seletas et kuidas korjata ja kuidas mitte, et kui mõni katkine  pinni jääb, et siis on pinni hinnaks meile null. Seega tuli hoolega vaadata mida kotti pistad. Esimene päev läks meil nii enam vähem. Korjasime kokku 4 pinni. Eks homme püüame kiirmead olla. Aga jah.. muide, mul õnnestus täna puuotsast taas alla kukkuda. Õnneks läks seekord õnnelikumalt. Maandusin jalgadele ja kõik on OK. Seega õnnelik õnnetus.
Vahepeal oli üks kummaline asi ka. Nimelt meie üks järelevaataja läks kell 1 ära ja ütles, et kui tahame koju minna, et siis ütleksime Tommile, et tema siis helistab omakorda veel kellelegi ja siis meile tullakse järele. Kell võis olla 4 kui vaatasime, et Tom minema läheb. Ei hakanud nagu uurima ka et kuhu ta läheb vms, et äkki läheb WC-sse vms. Aga ilmselt läks ta ikkagi koju, sest tagasi ta sealt ei tulnud. Kell oli juba 5 ja selline tüdimus oli peal sellest korjamisest, aga ära ka minna ei saa. Sest et ei ole nagu millega minna. Siis lõpuks kell oli 6 kui meile hosteli manager järgi tuli. Vabandas ette ja taha, ja lubas et homme on kõik paremini organiseeritud. No eks loodan, et siis on ka:)

Adelaide - Loxton

Adelaidest Loxtonisse võttis sõit aega 3,45 tundi. Bussisõit oli selline nagu ikka. Vaatasin tv-d Sealt oli film Sweet home Alabama. Olin seda filmi  muidugi ennem näinud. Aeg seal bussis olles lendas kiiresti. Muide kui me bussiga Loxtonisse sõitsime siis meil oli ka üks väike ümber istumine. Nimelt suurest bussist sai ime tilluke buss, mis meenutas mulle muide tuuribussi:)

Hostelisse kohale jõudes saime kohe kommentaaride osaliseks, et wow, more blonds:) Ei osanud nagu seisukohta võtta. Selgus ka see, et mina ja Viivika ühte tuppa ei saa. Seega jah..Viivika tuba asub esimesel korrusel ja minu tuba teisel korrusel. Eile kuulsime Viivika toakaaslaselt, et siin hostelis elavad kaks eesti tüdrukut, kes teevad hullult palju tööd. Kell 8 alustavad ja kell 22 õhtu lõpetavad. Meil oli nagu WAU. 

Kui rääkida minu toakaaslastest, siis neid on mul kokku 3. Yvonne, Michell ja Mary. Tean, et Mary on iirimaalt ja ta peaagu et meie toas ei elagai. Käib siin ainult magamas. Viivikal on toas üks Uk tüdruk ja kaks.. pilusilma. ma ei tea kust nad pärist on. 

Nii, aga kui rääkida minu tänastest tegemistest, siis uskuge või mitte, aga ma kohtusin eesti tüdrukutega täna. Ja nad tahavad, et mina ja Viivika nende tuppa koliksime. Seega .. ei ole see Viivika midagi minust nii kergelt pääsenud:) Eesti tüdrukud on ägedad. Ühe nimi on Egle ja teise nimi on Signe. Nad on siin hostelis elanud 5 kuud. Ja septembris nad lahkuvad. Muide nad tutvustasid kahte eestlast meile veel. Kerli ja.. Erik vist olid? Ma ei mäleta:) Aga nemad olid ka toredad. Meil on täna kell 7 väike istumine, eks siis saan nende nimed täpsemalt teada.

Muide, et te teaksite siis, Eesti ja Loxtoni ajavahe on 6,5 tundi:) Seega kui me enam eriti msnis ei kohtu, siis fb võite mulle ikka kirjakesti jätta:)

Teie, aga olege tublid ja mina püüan oma tegemistega teid ikka kursis hoida:)

Busselton - Adelaide

17 augusti hommikul me alustasime teekonda siis Loxtoni poole. Selleks, et sinna jõuda oli vaja meil kõigepealt sõita bussiga Perthi siselendude lennujaama ja sealt lennukiga edasi Adelaide. Adelaidest siis taas bussiga Loxtonisse. 

Kui me kolmapäeva hommikul hostelist lahkusime siis kõik olid kurvad. Sasha ja Franzy kallistasid ja läksid tööle ära. Meie Viivikaga aga tegime veel viimased ettevalmistused lahkumiseks. Kuna bussijaam asus meile suht lähedal, siis 7.15 oli plaan hostelist lahkuda. See meil mudiugi ei õnnestunud, sest Viivika kohvri pakkimisega läks meil aega. Nimelt oli kohver asju nii täis, et lukk ei läinud kinni. Viivika põlvitas kohvri peal  ja mina siis põlvitasin põrandal. Ei me ei palvetanud, me üritasime kohvriluku kinni saada. Saime ka:) Bussijama jõudsime, nii et kuskil 10 minutit oli veel bussi väljumiseni aega. 

Kui me lennujaama jõudsime, siis valisime endale sobiva nurga, kus ennast sisse seada ja aega parajaks teha kuni meie lennuk väljub. Ennem lennuki väljumist suutsin ma muidugi ka oma lennukipileti ühe otsa ära kaotada (mis on vägagi vajalik), õnneks leidsin ma selle üles. Lennukiga lendamine läks peaaegu et rahulikult, väljaarvatud hetk, mil lennuk leidis üles õhuaugud ja otsustas seal vabalangemist teha. Mul läks süda pahaks ja ma mõtlesin, et ma hakkan kohe oksele. Aga õnneks nii kaugele see asi ei läinud. Muide hiljem sain teada, et Viivikal oli ka samal hetkel paha hakanud. Ja ma üldse ei imestaks kui enamikel seal lennukis olnutel paha oli:)

Lennuk maandus kuskil peale 21te. Igaljuhul ühegi bussiga me linna ei saanud. Meil oli nimelt hostel broneeritud. Seega pidime takso võtma. Arve oli 18 .20, aga taksojuht otsustas et võtab meilt raha 20,20. Ei tea kas nad siis teevad endale nii jootraha. Igaljuhul jah...taksjuht pani meid maha kuskil suvalise hosteli ees.. ja seal suutsin ma ka oma fotoka katiku ära kaotada. Kuulsime Viivikaga mõlemad ainult ühte kolksatust ja kui katikut otsima hakkasin, siis ei olnud seda kuskil. Sumpasin isegi poriloigus ja liigutasin prügikonteinereid, aga mida ei olnud seda ei olnud. Isegi järgmisel hommikul valges käisin vaatamas. Ikka ei leidnud. Siis ma oli selle pärast veidike moss, aga õnneks leidsin ma fotopoe ja sain oma fotokale sealt uue katiku:)

Hüvasti Busselton ja tere Adeleide ja Loxton

Seda küll alles kolmapäeval, aga ikkagi HÜVASTI!

Täna siis ostsime bussipiletid ja lennupiletid ja meie teekond võib taaskord alata. Seekord on positiivne see, et meid ootab juba töö ees:) Sissetulek taas kindlustatud. Hakkaski teist väheks jääma. Igal juhul mul on hea meel selle üle.

Ja muide, see et mul on msnis nimeks et ma pakin ei tähenda sugugi seda, et ma hakkan juba koju tulema:) Ma pakin, sest liigun edasi ja võtan uued väljakutsed vastu:)

INTERNATIONAL SUSHI NIGHT

Eile oli meil siis laupäev ehk international sushi day. Päris vahava oli teine. Kuna meil on siin austraalias olles olnud juba taco day ja nüüd lisanuds sellele veel üks lisaks.

Kõige parem asja juures on muidugi see, et ennem austraaliasse tulekut ma sushit ei söönud. Aga tundub, et nüüd on asi vastupidine ja ma söön seda ning mis peamine, mulle maitseb see.

Idee, iseenesest pärineb meie saksatüdrukult Franzylt, kes pakkus välja et igaüks paneb siis sushi vahele seda mis on eestile omapärane. Nagu sööki on siinkohal mõeldud eksoleJ Meie Viivikaga panime siis heeringat ja seeni. Päris head kukkusid välja. Ja mis peamine, me tegime selle suhsi täiesti ise. Nii, et kui ma Eestisse tulen siis võime seal ka sushi õhtuid korraldada. 

Igal juhul tuli sushit päris palju ja enamus jäi alles kuna tegemise käigus ja ikka maitsed ja sööd. Ja siis kui lõpuks söömise aeg käes, siis on juba kõht täis:) 

         Iga

REEDE!!!

Hommik algas mul nii nagu tavaliselt. Ärkasin kell 7.30, sest kuulsin et Viivika ja Sasha ei ole veel tööle läinud. Tegin siis silmad lahti ja tuppa astus Viivika, pühaviha täis. Miks kutid ei võinud öelda, et täna läheme hiljem tööle, oleks saanud vähemalt kauem magada. Kuna kaks UK tüüpi murdsid eelmisel õhtul autovõtme pooleks, siis mnjah.. pidid nad kiire lahenduse leidma. Kuid ilmselgelt nad ei teinud seda.

Viivika ja Sashale tuldi järgi kell 9. Meie see tähendab et nende supervisor Howie, kes elab ka siin kuskil meie lähedal, korjas nad peale ja viis tööle. Mina aga enam magama ei jäänud vaid otsustasin, et lähen taaskord randa jalutama.

Rannas olles mõtlesin, et võiks päevitada. Samas ega mul mingeid päevitusriideid kaasas ei olnud. Kuna aga päike paistis tagant poolt, siis ma vahepeal istusin liivale ja ehitasin liivast kujukesi. Lapsepõlv tuli kohe meeldeJ Kuskil tundaega istusin ühekohapeal ja siis jalutasin mööda rannaäärt edasi, leidsin väikese arbuusi. Korjasin üles ja jalutasin edasi. Vesi oli soe. Mõtlesin et läheksin ujuma. Samas nagu ei julgenud ka. Lained olid suured. Mõtlesin, et võibolla siis hiljem.  Jalutasin edasi kuni jõgi sai kokku ookeaniga, ületasin silla ja jalutasin edasi. Seal pool ei olnud ma varem käinud. Seal oli rand puhtam ja ilusam. Majad olid otse rannakaldal. Seal tahaks elada. Aga ainult siis kui tormi ei ole ja kui mu maja ikka sinna alles ka jääbJ Seal olles  jalutasin kuni paadisillani ja mõtlesin et enam kaugemale ei lähe. Kivid tulid ette ja ei viitsinud paljajalu seal ronima hakata. Mind teades, oleks minuga seal kindlasti midagi juhtunud. Seda ei ole vaja! :)  Tagasiteel tegin ma veel paar istumis peatust. Minu viimane peatus venis kuidagi pikaks. Sest kuulasin muusikat ja päike soojendas nii mõnusalt, et mõtlesin siis et heidan pikali liivale ja võtan päikest. Aga .. juhtus see, et ma jäin hoopis tukkuma. Mõnus oli. Tõusin, siis püsti ja jalutasin edasi. Kui hostelisse jõudsin siis Grey ja Franzy istusid väljas. Näitasin neile mis ma leidsin. Gray käskis seda arbuusi maitsta. Keeldusin, ütlesin et ma ei usu et see söödav on. Siiski rannast ju leitud. Ütles siis et muidugi ära söö, saad mürgituse. Kui aus olla, siis ega ma ei plaaninudki seda süüa, lihtsalt korjasin ta üles, kuna ta oli nii armas ja väike.

Õhtupoole meil oli aga pisike istumine. Ja kuna oli reede, siis ka klubi õhtu. Ennem istusime väljas ja jõime veini ja rääkisime juttu. Mo tegi kõigile kaarditrikki, kõik olid vaimustuses ja hämmingus, et kuidas ta seda teeb. Mina jagasin selle kohe ära. Kui Eestisse tulen siis näitan Teile ka. Saate ka hämmingus ollaJ

Aga kui kell sai kümme õhtul, siis oli aeg pubisse ja klubisse minna. Esimesena külastasima Viivika pubi. Viivika pubi sellepärast, et see on koht kuhu ta eelmine reede minna tahtis, aga ta ei mäletanud kus see asus ja kuidas sinna saadaJ No aga ikka ju juhtub. Sinna jõudes oli seal päris palju rahvast. Muusikaks oli DNB. Mulle see stiil eriti ei istu, aga no... tantsida sai ikka. Seal olime me kuskile kella 12-ni ja edasi liikusime Esplanade, see on selline klubi nagu meil on Amigo. See on ühenduses hotelliga.  Seal me tantsisime kuskil kella 00.30. Kuna klubid ja pubid pannakse siin nii vara kinni ja Sasha tundis et ta on väsinud, siis mõtlesime et see on paraseag klubituuri lõpetamiseks. Teel koju, aga Sasha ei näidanud ühtegi väsimuse märki. Tantsis ja laulis. Aga kui hostelisse jõudsime, siis ta tegi endale süüa, ja läks suht kiiresti magama. Mina jõin veel ennem magamaminekut klaasi veini. Ja siis kobisin voodisse. Aga ma ei jäänud magama, vaid hakkasin oma seebikat vaatama „The Big Bäng Theory“. Päris hea teineJ

10.08.11

Uskumatu, et on juba augusti keskpaik. Minul sai siin linnas täna täis üks kuu. Kolm nädalat ma sellest muidugi töötasin ja nüüd see viimane nädal olen ma lihtsalt puhanud. Meeldib, kui ei pea midagi tegema. Samas kaua ma ikka siin kodukana mängin.
Viimasel ajal olen ma lihtsalt oma vabad päevad veetnud jalutades ja joostes rannas. Paar viimast päeva ehk siis täna ja üleeile käisin ma ka pangas asju ajamas ja uurimas, et kaugel mul see rahaülekanne on. Kui ma esmaspäeval pangas käisin, siis öeldi, et kõik on OK. Homme peaks raha üle tulema. Muide uskumatu, aga nii see oli ka. Eile saabus mulle raha, aga mitte sinna kuhu vaja. Vaid tuli mu aussi kontole. Ja mitte 125 eurot nagu ma swedi saatsin vaid 84 eurot. Vahva kas pole. Käisin siis täna asja uurimas. Hommikul kell 10 läksin panka. Esimene teller kellega ma rääkisin ütles mu jutu peale, et ei ole võimalik. Siis kutsus teise telleri. See pööritas ka silmi ja ütles et pean klienditeeninduse poole pöörduma, et nemad ei saa sellega tegeleda. Olgu siis, kui ei saa siis ei saa. Pöördusin klienditeeninduse poole. Kuna seal seisis üks inimene järjekorras siis ootasin. Vahepeal tuli mu juurde töötaja ja küsis, et kas ma saan aidata. Rääkisin talle loo siis ära, ütles et pean selle tädikese poole pöörduma, kes seal kabinetis on. Kuna seal aga miski onuke ees istus, siis ütles et kohe kui onuke on läinud mine jookse sinna. Mõeldud tehtud. Istusin siis toolile maha ja jäin oma korda ootama. Vahepeal oli klienditeeninduses inimene ära läinud ja klienditeenindaja kutsus mind enda juurde. Ütlesin, et ei, ootan sinna. Ütles et okei. Ootasin siin 10 minutit ja klienditeenindaja, kes ennemgi mind enda juurde kutsus tegi seda uuesti, Ütles et ma võin ka sind aidata. Okei. Rääkisin talle oma jutu ära. Ütles et peaksin helistama ja asja uurima. Hmm, aga teades siinseid telefoni numbreid siis ma võingi oma krediidi nende peale ära kulutada ja ega ma nendega rääkida ikka ei saa. Vahepeal tuli mingi töötaja jälle sinna minu juurde ja hakkas selle klienditeenindajaga rääkima, et ei ma ikka pean sinna kabinetti minema ja et see tädike saab mind ainult aidata. ÄGE! Istusin siis oma toolile tagasi ja ootasin oma korda. Miski 5 minutit sain oodata ja siis sain sinna kabinetti. Rääkisin oma loo siis juba 5dat korda sellele tädile. Uuris siis mu pangaasju seal. Ja ütles et sellepärast ei läinud mu makse läbi et mul oli BFN puudu. Ja kui ma küsisin, et mis see BFN on. Sain vastuseks, et ei tea:) Sellel hetkel oli mul tunne, et kõik tahavad nii väga aidata, aga millegipärast ei aita mitte keegi. Ühesõnaga helistas ta siis kuskile ja uuris et mis see BFN on. Liinil oli ta kuskil 20 minutit ja siis sai teada, et see BFN on saaja nimi. Ehk siis sellepärast ootasin ma oma 125 eurot 9 päeva et ma ei kirjutanud saaja nime. Ja kui ma küsisin tädilt oma 41 kadunud euro kohta, siis sain vastuseks päris loogilise vastuse. Kurss on selline. Saate aru?? ühe ülekandega kaotan ma 41 eurot. Kuhu see kõlbab?
Ühesõnaga täna ma siis tegin uue katse ja kandisn 500 AUDi oma eesti kontole. Kui vähemalt eelmine kord näitas mulle, et ma olen selle raha oma kontolt SWEDi kandnud, siis seekord ei näita ta midagi. Nii et mnjah. Mis ma oskan öelda. Ootame taas homset. Ehk on homne päev tänasest targem.
Ja siin kohal tahan ma mainida seda kui väga ma seda Austraalia asjaajamist ikka armastan:)

Minu teine vabapäev ...

Ärkasin hommikul Sasha äratuskella peale. Mis ei tahtnud kuidagi vait jääda. Kell võis olla kuskil 6 hommikul, aga kuna minul nii vara enam ei ole vaja ärgata siis tõmbasin teki ülepea ja magasin edasi. Magasin kuskil kella 8ni:) Saavutus seegi.
Ajasin siis kuskil üheksa ajal ennast voosist välja ja tegin endale pannkooke-tuunikala ja shampinjonidega. Mm need olid nagu nii head. Aga kui ma need kaks pannkooki olin ära söönud, siis ma arvasin küll et lähen lõhki. Igal juhul liigutada ma ei suutnud ennast. Aga ometigi pidin seda tegema, sest mul oli vaja minna panka ja seal natuke rahvusvahelise ülekandekohta uurida (muide ma tegin selle 1.08, aga minu Swedi kontole ei ole see raha siiani jõudnud). Pangast siis öeldi, et kõik on korras ja et homseks peaks raha mu eesti kontol olema. No elamenäeme, kas ka on. Loodan igal juhul, sest mul ikka Eestis ka vaja veel makse maksta:) No eks vaatame, kas homseks on see raha olemas ja kui ei ole eks siis lähen ja kisan veel seal pangas natukene.
Peale pangas käiku otsustasin, et lähen jooksma.. ja läksin ka. Päris suure ringi tegin. Lõppu sirge oli igal juhul mööda pikka rannaäärt. Oh see oli nii võimas. Ilma poolest nagu ikka mul ei vedanud, sest vihma ladistas täiega. Aga see mind ei seganud mitteüksraas. Ilmselt olen ma loodud jooksjaks :D Haa haa see oli nali. Igal juhul kui ma seal rannas olin, siis vahepeal tõusis suur tuul ja kohe oli silmaga näha, et ka vesi tõuseb. Ja siis mu viimane jalutuskäik oligi suht põlvini vees, sest see trepp kust ma oleksin pidanud üles minema, mõtlesin mina, et lähen järgmisest, aga järgmine trepp oli kahjuks kinni. Seega minu seiklused põlvini vees olid ka toredad. Lained oli suured ja kui tagasi vool oli ka üsna võimas. Õnneks ma ei kukkunud, keegi vigastada ei saanud ja mina jäin ka ilusti ellu. Eks vaatame, kas ma homme teen sama ringi. Juhul kui ma muidugi tööle saan, siis mu trenn koosneb viinamarja pügamistest:)

Väljasõit

Otsustasime neljapäevasel päeval, et on vaja väljasaama hostelist ja siis tekkiski meil väike idee küsida Samilt auto ja trippida allapoole Austraaliat. 
Väljasõit pidi meil algama kell 9, aga ma eriti ei uskunud see sellel kelleajal toimub kuna eelneval õhtul oli olnud suur pidu. Mina sellest eriti osa ei võtnud. Rääkisin Kerstiga skaypis. Liiga vana olen vist selle jaoks. Aga ühesõnaga. Mina läksin eelneval õhtul magama kella poole kolmeajal kuskil. Tean et teil oli kell üheksa läbi:D Ja siis äratus oli kella poole 9 ajal hommikul. Aga nagu ma arvasingi, siis kell 9 ei liikunud me siit mitte kuskile. Esiteks oli meil üks tüüp kadunud koos autoga ja teiseks, ilma temata ei saaks me minna ja ilma autota ka nagu mitte ju. Selle tüübi tüdruk oli päris vihane, et tüüp niimoodi ära läks...seda enam et eelneval õhtul oli olnud pidu ja tõenäoliselt oli tüüp veel purjus ka. Aga tüüp ilmus ikka lõpuks välja, kell võis olla kuskil 10 või nii. Ja meie väljasõit siis sai alguse kuskil poole üheteistkümne ajal. COOL! Alustasime Margaret Riverist. See on nagu pruunimise poolest väga tuntud koht. Pruunimise pealinn või nii:D Aga .. ei meie shoppasime lihtsalt linnas seal ja külastasime toidupoodi, et hiljem kuskil rannas piknikut pidada. Siis külastasime mingit randa. Mis oli nagu võimas. Need lained seal.. wuhuuu.. ja Kristi sai muidugi märjaks ka:D Aga õnneks mitte eriti.. Edasi läksime me Cape Leeuwin, see oli majakas. Ja see koht üldse meenutas mulle Käsmu küla, sest see oli poolsaar ja seal olid väikesed majakesed ja kõik muu selline, mis sinna juurde käib. Tegelikult kui me sealt hakkasime ära tulema, siis juhtus üks pisikene õnnetus ka. Aga no see ei olnud tegelikult minu süü ja .. no ma ei tea ka. Peale seda sain ma igaljuhul shoki .. ja .. ühesõnaga.. mina ja Viivika istusime autos taga ja Franzy ja Grey istusid ees.. ja siis kui ma autosse istusin ja ukse kinni lõin, siis Franzy näpud jäid autouksevahele... nagu AIA:S Aga õnneks ei olnud midagi hullu. Käis ja küsis endale jääd ja siis sai kõik korda. Aga see ei olnud nagu tõesti ju minu süü.  Ja siis me hakkasime tagasi tulema vaikselt... Tagasiteel külastasime randasid.. kus oli tegelikult meeletu tuul, ja ma sain endale ka meeletu peavalu. Ja siis pimedas, kuskil 6 ajal jõudsime me tagasi hostelisse. See oli nagu väljasurnud. Kaks inimest istusid väljas ja.. kui aus olla siis ma ei süvenenudki sellesse eriti mida nad seal tegid. Sest mul oli nii kehv olla. Käisin WC-s ära ja läksin tekialla... Viivika pani ka pidzaama selga ja läks Franzy ja Grey juurde magama. Ja mina jäin ka magama..Ja usute te või mitte, aga ma magasin..hommikuni välja:)
Tegelikult oli see päev tore. Mulle meeldivad sellised väljasõidud:)

Hmm.. juhtus, see mis jutuma pidi ...

Esmaspäeval oli veel tööl olles kõik korras. Ei olnud vinguvat ülemust ega midagi. Aga teisipäeval läks asi kuidagi käest ära... Või noh.. oli viimane vahetus ja Elton, kes on meil üks Taiwani kutt..kuulas muusikat samal ajal kui kasutas elektrilisi kääre. See ei ole lubatud. Tegelikult ei ole seal üldse muusika kuulamine lubatud. Aga ometigi kõik teevad seda. Aga ju mina siis olen selline, kes ei oska seda nii teha, et ülemus seda tähele ei paneks ühesõnaga sai see tüüp siis riielda.. Ja mingiaja pärast tuli ülemus minu juurde ja hakkas rääkima, et ma olen nii aeglane ja et ma ei jõua teistele järgi (kuigi eelmine nädal ta just mainis mulle, et ma olen sama kiire kui tema). Et reedeni teeme neid lihtsaid puid ja siis esmaspäevast hakkavad uued puud, et seal peab olema üksi reapeal ja et see on raske ja et ma ei saaks sellega hakkama, et ma jään teistest maha ja BLAABLAABLAA. Seda ütles ta ka mulle, et ta annab mulle reedeni aega, et ma ennast kiiremaks muudan. Ja kui kiiremaks hakkan siis ma võin edasi jääda. Okei... kui tööpäev läbi sai, siis rääkisin sellest ka teistele. Muide teised nii ei arvanud, et ma aeglane olen, seega jah. Muide ega ma ise ka ennast aeglaseks ei pea, aga noh. Eks igalühel ole oma arvamus!
Nii ja siis saabus tore kolmapäev..Esimese vahetuse olime me Eltoniga koos, teise koos Viivikaga. Ülemus ei rääkinud minuga sõnagi. Isegi ei käinud nokkimas puid üle. Ja siis kui saabus viimane vahetus siis ... ma sain nagu külmadushi kaela. Põhimõtteliselt minu reedene test toimus kolmapäeval, viimasevahetuse ajal. Ja kui test läbi sai, siis ma sain jutu osaliseks, kui aeglane ma ikka olen ja BLAABLAABLAA... et uute puudega ma jääks hätta jms. Mul oli nagu jumala suva mida ta mulle räägib, sest see töö ei meeldi mulle ja teeb mu vigaseks. Ühesõnaga sain ma kolmapäeval siis kinga:D Ja siis peale seda toimus üks naljakas asi.... et nagu.. ülemus küsis, et aga äkki sa tahaksid ikka homme tööle tulla? Mul oli nagu WHAT? ... nalja teed v? Aga siis lõid mul dollarid silmeette ja ma ütlesin et muidugi ma tulen:D Ja siis oli nagu eile tegelikult mul viimane tööpäev. Natuke kurb oli olla, sest et enam nagu kindlat sissetulekut ei ole, aga no kui minul raha otsa saab, siis hakkab Viivika mind ülevalpidama:D Ei tegelikult see oli nali. Mul on võibolla juba et uus töökoht olemas. Et siis see selgub alles esmaspäeval kui Grey oma ülemusega räägib. töö on sama pruunimine, aga noh. Eks tuleb üle elada. Ja selle uue töö juures, mida mul veel ei ole, on hea see.. et seal ei saa palka mitte tunnis vaid puu pealt. Seega kui ma olen kiire ja tubli, siis on mul võimalus teenida rohkem kui seal eelmises farmis:)

Aga aitab nüüd farmist. Homme on selline päev, kus meil on väljasõit allapoole Austraaliat. Läheme siinsete vaatamisväärsustega tutvuma. Eks kui seal on käidus, siis annan teile ka teada kui suurepärane trip mul oli:D

Ei teagi kohe nüüd kust otsast seda jutustamist alustada. Samas ega siin nagu midagi põnevat juhtunud ei ole, aga samas nagu rääkida tahaks ja teid ka kindlasti ju huvitab, et kuidas mul läheb ja millega ma siin tegelen ja millega ma olen siin hakkama saanud.

Kahjuks pean tunnistama, et millegi põnevaga ma hakkama ei ole saanud. Vigastanud ei ole, ja puuotsast alla kukkunud ka mitte. Aga see on ju ainult hea:D  Või mis?

Reeded on mul siin lemmik päevad, kuigi pean tunnistama, et päevad lendavad siin linnutiivul ja reeded saabuvad päris kiiresti. Aga te kindlasti tahate teada, et miks mulle reeded meeldivad. Esiteks sellepärast, et reedeti on meil palgapäev. Iga kahenädala tagant küll, aga siiski reedel. Ja reeded mulle meeldivad ka sellepärast, et reedele järgneb laupäev ja see on vabapäev. Mulle meeldivad siinsed vabad päevad. Ja see, et kui ma pilte lisan Facebooki, mingist alkoholist, ega  see ei tähenda ju veel seda, et ma alkohoolik olen ja et ma seda joon (A). Ausalt ma ei tulnud siia selleks, et juuaJ Lihtsalt teile on vale mulje jäänud. Kuigi jah pean tunnistama, et reedeti on meil selline vabaks laskmise õhtu, kus väike vein või rumm koolaga tehakse, aga mitte paljuJ Ja siis laupäeval me külastame Vinnet, see on siin olev kaltsukas, kust ma olen endale muide ka riideid ostnudJ

Kui rääkida tänasest tööpäevast, siis see möödus ka väga kiiresti nagu tõesti jõudsin tööd nagu natukene teha ja juba oli paus. Eriti meeldis mulle esimene vahetus. Esiteks selle pärast et väljas oli selline mõnus ilm, meenutas mulle eesti sügist ja teiseks meeldis se emulle ka sellepärast, et ma sain kasutada elektrilisi kääre. Nendega on lihtsam tööd teha, aga käele teevad ka liiga, sest on väheke rasked või siis on teine võimalus, et ma olen liiga nõrgukeJ Peale esimest vahetust mul läks töötuju ära, siis ma lihtsalt kuidagi loivasin edasi ja suurt midagi teha ei viitsinud. Kuulasin lihtsalt oma mp3 ja lõikusin puid nagu tigu. Muide nende puude küljes on teod kaJ Sellised suured, ei ole sellised tillud nagu eestis. Samas ega ma neid vabatahtlikult näppima ei lähe, aga natukene olen seda ikkagi teinudJ

Meie tänasel tööpäeval olid siis ka kaks uut töötajat, Sue ja Sasha. Need on need kaks tüdrukut, kes ennem töötasid  kartulifarmis ja nüüd siis pruunivad meiega puid. Päris äge, et nad tulid. Siis meie boss Dave ja Howie tegelevad rohkem nendega kui meiega. Ja see mulle meeldibJ Samas täna Dave käis minu juures ühe korra, küsimas et kuidas mul täna läheb ja siis seletas mulle kuidas ma ikka liikuma pean, et ma ei tohi paigal püsida ja blaa...blaa... olgu rahul sellega et ma üldse seal tööd teen:D Ma ei saa ju liikuda koguaeg kui  mul on ees sellised kännud ja ma pean need ära nüsima. Nagu... las ma teen nii nagu mina tahan, mitte nii nagu tema harjunud on. Ja pealegi tema on mees ja tema on tugevam kui mina. Seega... olgu parem KUSS, kui mina tööd teen:D Tegelikult ta rääkis minuga teine kord ka veel. Viimase vahetuse ajal. Siis ma sain nagu natuke noomida, et kui ma kasutan elektrilisi kääre, et siis ma ei tohi samal ajal mpkat kuulata, miski tööohutus vms.  Seega jah:D Ma siis olen edaspidi tubli ja ei kuula enam töö ajal muusiakat.. kuni järgmise korrani.

Ja kui teid huvitab see, et mida ma hetkel teen. Siis ma vaatan kodus ja võõrsil, aga seal on enamus uued tegijad. Paar vana on ka. Nagu nt Marilyn ja Alf ja Charlie ja siis Ruby ja Lea ja rohkem ma ei ole nagu hetkel näinud või siis ei ole lihtsalt ära tundnudJ Muide seoses selle kodus ja võõrsiga, siis eile kolisid meile siia hostelisse kaks uut tüüpi. Kahtlased on, sellised poksija olekuga kiilaspea on üks ja teine on lihtsalt.. ma ei tea lihtsalt on. Ja täna kui me otsustasime kodukat vaatama hakata siis nemad kaks jooksid ka siia ja ütlesid, et nad on hullud selle järele. Nagu, armas juJ

Ja täna siis kolis üks meie toakaaslane ka välja. Franzy nimelt otsustas Graemiga leivad ühte tuppa pannaJ Armas ju:P

Hmm.. ja siis seda ka, et meil siin hostelis on hiired, kes rallivad öösel mu kohvri ümber. Mina ise ei ole ühtegi näinud, aga Viivika eile nägi  ja siis pandi lõksud üles ja üks oli hommikul lõksus, mitte et ma seda jälle ise oleks näinud aga teised rääkisid. Mulle ei meeldi surnuid loomi vaadata, eriti kui nad on veel sellised armsad ja nunnud.