... iseenesest ju tore. Olen juba kella poole kaheksast üleval, et oodata millal mu uksele koputatakse ja öeldakse, et on aeg tööle tulla. Kell on hetkel 9.36 ja ma ikka ootan seda koputust. Äkki kunagi keegi siis koputab ka..
Ja muide peale seda kõlaski koputus ja meile tuldi järgi. Läksime siis apelsine korjama. Kui kohale jõudsime, siis mingi tädike seletas et kuidas korjata ja kuidas mitte, et kui mõni katkine pinni jääb, et siis on pinni hinnaks meile null. Seega tuli hoolega vaadata mida kotti pistad. Esimene päev läks meil nii enam vähem. Korjasime kokku 4 pinni. Eks homme püüame kiirmead olla. Aga jah.. muide, mul õnnestus täna puuotsast taas alla kukkuda. Õnneks läks seekord õnnelikumalt. Maandusin jalgadele ja kõik on OK. Seega õnnelik õnnetus.
Vahepeal oli üks kummaline asi ka. Nimelt meie üks järelevaataja läks kell 1 ära ja ütles, et kui tahame koju minna, et siis ütleksime Tommile, et tema siis helistab omakorda veel kellelegi ja siis meile tullakse järele. Kell võis olla 4 kui vaatasime, et Tom minema läheb. Ei hakanud nagu uurima ka et kuhu ta läheb vms, et äkki läheb WC-sse vms. Aga ilmselt läks ta ikkagi koju, sest tagasi ta sealt ei tulnud. Kell oli juba 5 ja selline tüdimus oli peal sellest korjamisest, aga ära ka minna ei saa. Sest et ei ole nagu millega minna. Siis lõpuks kell oli 6 kui meile hosteli manager järgi tuli. Vabandas ette ja taha, ja lubas et homme on kõik paremini organiseeritud. No eks loodan, et siis on ka:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar