Ja taas pean alustama nii, et oi kuidas ma vihkan selliseid hetki..

Nimelt siis.. eile öeldi, et tööle on väljasõit kell 6 hommikul. Kõigil oli nii, et mismõttes nagu. Jo ütles, et no siis saate varem alustada ja saate endale paremad puud valida jms. Nagu ta ise ei teaks, et meie ei saa endale midagi valida ja ennem ei tohi alustada kui supervaisor on kohal. Ajuvabadus.

Ja noh eks me siis ärkasime 5,30 üles. Teil on siis kell 11 õhtul. Veab. Saate magama minna. Oi kuidas mina tahaksin ka, aga ei saa.. peab tööle minema.  Loksuma kuskile Renmarki 40 minutit et siis seal külmetada. Ahjaa.. kui kell hakkas kuus saama, siis prantsuse kutt Thomas, ütles et kell 7 on väljasõit, kuna väljas on liiga külm. Jah, noh tore, aga kas ka meile midagi öeldi? Ei, otseloomulikult et mitte.. seega meil ongi nüüd aega ei rohkem ega vähem kui tund aegaJ

Ja mul oli öösel ka nagu nii külm:S Pr... ja äärepealt oleks muidugi teki ka alla visanud, ag aõnneks sain õigelajal teki sabast kinni. Aga külm oli ikka. Mõtlesin, et pean vist oma magamiskoti taas kasutusele võtma. Aga jah...eks vaata n kuidas täna öösel on. Kusjuures kõige nõmedam on see, et kord on siin nagu nii palav, et ei tea kohe mida selgapanna ja kuidas magada, kord on siin nagu nii külm, et ei tea kuhu pugeda....ja mida kõik peale tõmmata.  Uskumatu, et selline on Austraalia. Aga jah.. tundub, et selline kahepalgeline ta just onigi.

On aeg Teile meie tegemistes aru anda ...

Ega midagi suurt ei olegi toimunud. Jagame Viivikaga ikka tuba, üürilisi ei ole meile tulnud. Ja meile see meeldib:) 

Hetkel töötame me mõlemad Renmarkis. Nimelt korjame seal mandariine. Jube tüütud on, aga no mis teha,  Kusjuures vahepeal on peast läbi käinud plaanid ka siit edasi liikuda, aga jah... esialgu on need plaanideks ka vaid jäänud.

 Kusjuures peale esimest päeva mandariini farmis, mis minul oli siis pühapäeval. Käis mul peast läbi nagu miljon erinevat mõtet, alustades et kui ma koju (hostelisse) jõuan:

1) Söön ära suure karbi jäätist (1 L) Jube suur küll:)

2) Lähen poodi ja ostan arbuusi

3) Joon natuke alkoholi (Biancot õunamahlaga), need kes ei tea mis see bianco on, siis teadmiseks, et see nagu odav Martini:)

4) Vahetan töökohta

5) Tulen ära koju - see meeldiks kindlasti paljudele

6) Kuidas ma siit puuotsast alla kukkun (Redeliga või siis ilma)

Kusjuures kindlasti oli neid mõtteid mul seal veel, aga hetkel lihtsalt ei meenu. 

Nii ja kui tööst rääkida, siis ei mäletanudki, et see nii hull. Kõik mu kriimustuses ja sinikad on tagas. Mu töö dressikas on ribadeks, nagu ma oleks tõesti kassidega kaklemas käinud- mina loomulikult kaotasin:) Mandariini puud on ka meeletult suured ja ega need mandariinid siis suured ei ole. Ikka tibatillukesed. Mina koos paarilisega korjan tavaliselt 2 binni päevas. Täna pidin üksi korjama, siis korjasin peaaegu 1,5 binni.  Küll mina olen ikka tubli:) Homme on meil uus aed, seal pidid hullemad mandariinid olema, aga binni hind on ka kõrgem, seega mnajh.. tuleb kiire olla. Loodan, et saan Viivikaga koos korjata. 

Nii, kui aus olla, siis mu eelnev tekst oli vist suht segane. Aga asi on selles, et ei tea mida kirjutada.. mitu mõtet korraga peas ja siis nii ma nad siia üles kirjutan ka.

Aga kui rääkida, meie Loxtonist lahkumise plaanidest, siis vist järgmine nädalavahetus, liigume Queenslandi ühte töö hostelisse. See nädalavahetus läheb Adele sinna maad uurime ja siis annab meile ka teada. Seal on igasuguste asjade istutamine ja peamiselt juurviljade korjamine. Kui aus olla siis mulle hetkel aitab igaugustest tsitruselistest ja redelitest ja suurtes puudest. Tahaks maa peal tööd teha, ilma et kogu aeg hirmu tunneksin, et millal ma nüüd alla kukun. Seega.. loodame, et meie plaanid siis ka graafikus püsivad:)

Teile, aga kalli kalli ja olge ikka ägedad:) Kui Teil päikesest puudust tuleb, siis andke teada, saadan Teile:P

Paanika!

Esmaspäeval kukkus üks tüüp nimega ROB, puuotsast alla ja tegi oma käele viga, seega otsis ta eile enda asemele uut korjajat. Selle ta ka leidis, nimelt Annaicki.

Hommikul kell 8 oli meil koputus uksele. Kutsusime sisse, keegi ei tulnud, koputati uuesti, ikka ei midagi. Viivika siis läks ust avama ja see sama ROB seisis uksetaga ja pakkus Viivikale, et kas ta ei tahaks korjama minna. Viivika küsis, et millal minek. Rob vastas et kohe. Okei, mõeldud tehtud. Pani riidesse ja läks. Küsisin veel Viivikalt, et ei tea miks siis Annaick ei läinud. Ütles et ei tea.

Aga õhtupoole hakkasid levima jutud, et Romani ja Yuki auto on öösel parklast ära  varastatud. Muide meie korjamiskotid ja kindad on kah uksetaganat läinud. Seega jah, tuleb oma asjadega ikka eriti ettevaatlik olla. Kottide osas me muidugi arvasime, et Leslie ja Papa JO on kotid võtnud, sest et kui me Costis olime, siis me neid  ju ei vajanud. Aga see selleks... tulen auto jutu juurde tagasi....Meil kõigil nagu reageering, et mismõttes nagu? Siin ka sellised asjad juhtuvad? Aga ju siis juhtuvad..ja Annaick ei läinud siis sellepärast korjama hommikul, et ta pidi neile kahele tüübile tõlgiks minema.

Õhtul rõdul istudes tuli siis jutuks, et auto leiti üles. Annaick siis teadis rääkida: et Roman oli hommikul hakanud tööle minema, aga mida ei ole on auto. Küsinud siis Yukilt, kus auto on? Keegi midagi ei tea. Helistati siis politseisse. Politsei tuli kohale, küsisi küsimusi ja läks minema. Õhtul helistatakse siis Romanile, et auto on leitud. Tüüp jumala rõõmus, et kust siis? Politesinik, kelle nimi on Cooper vastas et Wooli (see on toidupood, mis on meie hostelist üle tee). Tüüp hämmingus. Läks ka siis sinna parklasse. Cooper räägib siis, et sisse pole murtud ja uksed on lukus.. Kas on ikka kindel et auto oli varastatud. Roman, et jah. Cooper palub siis vaadata bensiini näidikut ja et kas asjad on autos alles. Roman siis, et asjad on nagu jah alles ja bensiini näidik ka sama mis eile. Cooper küsib siis uuesti üle, et kas on ikka kindel et auto on varastatud. Ja siis Roman plahvatas, et vist mitte. Nimelt tuli välja, et tüüp oli eile peale tööd autoga Woolisse läinud ja nagu tavaliselt jala tagasi tulnud. Ja hommikul siis tööle minnes... oli tal see eilne Woolis käik autoga täiesti ununenud... :)

 Lõppkokkuvõtes lõppes asi siiski õnnelikult ja kindlasti seda lugu räägitakse siin linnas veel kaua. Muide Roman istub oma toas ja oma nägu ta sealt eriti välja ei näita. Ju siis on häbi:)

Plaan oli hostel põlema panna ...:) Krt ei läinud õnneks:P

Kui rääkida tänasest päevast, siis.. selle lühikese hommikuga on nii mõndagi juba juhtunud. Nimelt siis.. me otsustasime pesu pesta. Ja siis meie hostelist Iirlane nimega James tegi ellit petu värki nagu mina kunagi mänguautomaatidega tegin, ehk siis pettis väheke. No anna andeks, aga 3 dollarit iga pesupesemise kohta on nagu väheke liig. Ja siis nagu jah..läksime väheke halvale teele. Tulime siis tuppa ära kui keegi koputas ukele, see oli Lesley ja küsis, et kas meie peseme pesu. Meil nagu jah. Mul käis esimese mõttena peast läbi, et ei tea kas see pettus tuli juba välja või? Aga ei, asi oli hoopis selles, et pesumasin oli tossama hakanud, seega me Viivikaga lausa jooksime alla pesuruumi, et vaadata mis toimub. Ruum oli jubedat hasiu täis ja tuli välja, et ... minu fliis oli kuskile kinni jäänud ja siis see masin ei töödanud korralikult. Ja siis nagu jah.. Osas pesud võtsime välja ja väänasime niisama välja, teised jäid masinasse. Ja kui Lesley otsustas selle uuesti tööle panna ehk siis avas selle mündi sahtli, siis ma lausa palvetasin, et seal raha sees oleks, sest muidu oleks väheke jamasti olnud. Õnneks oli raha sees olemas ja ma sain kergemalt hingatsa, kuid samas sisimas lootsin, et ikka masin uuesti tööle ka läheb. Muidu oleks nagu eriti jama olnud ju. Õnneks kõik funktsioneeris ja saime oma pesupesemisega ühele poole. Siis kui me aga otsustasime pesu välja kuivama viia, selgus et nööril  pole ruumi. Aga kuidagi moodi ikka pressisime oma pesu sinna vahele ära. Ja nüüd kui ma sulle seda siin kirjutan, siis pesu päev on meil igti õnnestunud, sest just hakkas vihma sadamaJ Kas pole nagu ... „vedamine“.

Täna ma olin õnnetu ...

Mõtlesin kooli peale, et kas ma ikka tegin õigesti et nii poole pealt ära tulin. Ja täna terve hommiku ma tööl olles mõtlesin selle peale, et kas ma ikka tegin õige otsuse, et kuidas ma siis nüüd järgmine aasta kooli lähen nii, et kõik on võõrad ja kuidas ma hakkama saan. Üldiselt on nii palju mõtteid mida ma siin mõelnud olen..

Ja siis ma rääkisin oma kursaõega ja tema lohutas mind ja see isegi natukene aitas.. kuigi temaga vesteldes ma paotasin isegi paar pisarat. No mis teha, vahest on ka minul raksed ajad eksole:) Aga nüüd on juba kõik okei:)

Räägiks muud juttu ka...

Nimelt siis oli meil täna üle pikaaja tööpäev, mis sai kesta kuskil kella 16ni, sest kuna uusi inimesi on nii palju sinna juurde võetud siis nagu tööd ei ole. Need uued on nagu katseajal. Meie superviisor Karoline ka ütles et ta ei saa aru, miks neid nii palju vaja on. Põhimõtteliselt igapäev on mingi 6 inimest kelle ta peab välja õpetama. Kõigil on raske. 

Aga jah seoses sellega on meil homme taas vaba päev ja ma loodan et saame ennast lõpuks nüüd ometi välja puhata, et keegi ei otsustaks meile homme hommikul kell 8 helistada ja öelda, et miks te juba tööl ei ole või kus iganes.

Aga vahepeal ma siin korjasin apelsine nagu te teate, aga seda ma vist teile ei maininud, et seda raha ootasime me peaaegu poolteist nädalat ja täna siis see raha lõpuks saabus ja ma ei tea küll miks, aga toppelt:) Ma ei tea kas see siis on nö vaevatasu ootamise eest või on nad nii blondid et tegid topelt ülekande. Ja muide Costis oli meil ka palgapäev täna.. mm ma saan homme shoppama minna:) 

Vahva... !!

Viimasel ajal olen Teile siin oma tegemistest päris palju kirjutanud :)

Aga ärge muretsege, see ei jää nii. Lihtsalt kuna meil oli vahepeal siin kolm vaba päeva, siis võisin seda luksust endale lubada. Muidugi ma ikka mõtlesin Teie peale ka, et huvitav lugeda jne. Aga jah.. eks ma siis alustan selle blogiga. Kui aus olla, siis ega mul täna midagi erilist öelda ei olegi. Viimased päevad olen ju igapäev Teile midagi siin kirjutanud.
Aga asi mis ma öelda tahtsin on see, et meil Viivikaga on nüüd oma tuba:) Loodame, et ikka kauaks. Oi ja kui te vaid teaksite kui palju siin ruumi on:) Mmmm mõnna.

Meie toakaaslased lahkuvad homme...

Hetkel istun keset toa põrandat ja täiendan seda blogi kuna mujal ei ole lihtsalt ruumi istumiseks. Hirmuga vaatan nende pakkimist kuna ega neil  suurt asjad ikka ära ei taha mahtuda. Mõtlen, et mis siis peaks saama kui meie Viivikaga ükskord ka siit lahkuma peame. Hmm hetkel ei taha ennast selliste mõtetega eriti vaevata. Kui see aeg kätte tuleb, eks siis saan teada kuidas meie kõik oma asjad ära mahutame.

Muide sellega et meie toakaaslased lahkuvad kaasneb ka paar positiivset asja ja muidugi negatiivseid asju on ka. Positiivsuse pealt toon siin kohal välja siis selle, et esiteks ruumi meil toas rohkem (loodan, et meile uusi kohe sisse ei saadeta. Samas ei ole viimastel nädalatel siin erilist liikumist olnud, seega oletan et siiski saame üksindust nautida). Kindlasti võib positiivse kohapealt välja tuua ka selle, et me  saame rohkem ruumi, nii kappidesse, sahtlitesse kui ka tuppa.  Ja lisaks sellele saime endale ka uusi tööriideidJ Igati positiivne ju. Negatiivse poolepealt tooks välja selle, et mul ei ole enam kellegagi päevitada majaees. Ja trenni ka enam teha ei saa. No üksinda saaks, aga no kui ikka treener omastkäest võtta siis on ikka palju parem ju.

Muide selle ma olen ka unustanud mainimata, et meile saabusid siia hostelisse uued eestlased. Üks neiu na noormees.  Seega vastab see lause ikka tõele, et ega tühja kohta ei sallita. Kaks eestlast läinud ja kohe uued asemel.

Homsest päevast veel nii palju, et hommikul läheme siis autot vaatama. Täna kaugelt nägin teda. Ilus hall auto oliJ Need kes osta soovitasid teadsid rääkida, et hästi hoitud ja hooldused ja asjad kõik kontrollitud. Hea märkJ

Muide kõikidele kes kooli läksid, ilusat kooli algust. Mina selle aasta jätan vaheleJ Aga kui tagasi tulen, siis teen kõik tasa. 

Lõpuks ometi REEDE !!

Hommikul läksime taas rõõmsalt tööle. Ja tööpäevei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Kokku veetsime seal siis aega 14 tundi kuskil. Need on need Costi rõõmud.

Kui rääkida aga tänasest tööpäevast, siis see möödus üsna kiiresti. Kui tööd on palju siis lendab aeg lausa linnutiivul. Meie päev algas mandariinide pakkimisega. Ja siis tulid kaua kardetud apelsinid. Kõigepealt olid Cara Cara, see on siin üks kalleimaid apelsini sorte ja siis vahepeal pakkisime juuli kuu apelsine ja mandariine ümber ja siis tulid austraalia veriapelsinid ehk väga väga kallid viljad. Välimuselt ei näinud nad just suurepärased välja ja maitse oli ka nii enam vähem.

Nii, täna pidi meil siis Viivikaga ka väike koosolek toimuma. Ehk siis meie ülemus Elen, pidi meid kursi viima erinevate apelsini ja mandariini ja sidruni klassidega. Et siis milline millisesse klassi kuulub. See pidi meil toimuma kell viis, aga ilmselgelt seda ei toimunud. Võibolla millalgi toimub, aga kuna ei tea. Selle ülemuse tujud muutuvad minutis 10 korda ja muide käsud ka. Aga mida ma teile veel võin mainida on see, et meid tahetakse nagu veidike edutada. Aga meie seda eriti nagu ei taha. Nimelt oli meil mõlemal võimalus üks vahetus teha auto packeri peal. Ehk siis see on väheke vastutsurikkam töö kui me hetkel teeme. No kui aus olla siis tegelikult põhimõte on nagu sama, aga kõik käib sada korda kiiremini. Kuna meil oli täna nagu esimest korda tutvus sellega, siis see eriti head muljet meile ei jätnud, aga kes teab, võibolla hakkab lähiajal see meile meeldima ka.

Kui rääkida meie nädalavahetuse plaanidest, siis võin öelda, et laupäeval lubatakse meil 29 kraadi sooja. Talvekohta päris hea juJ Ja meil on siis plaan minna päikest võtma. Luban et kreemitan ennast hoolega sisse ja pärast ei vingu, et sügelen. Ja siis kui rääkida pühapäevast, siis on meil plaan minna autot vaatama. Nimelt tahaks juba auto ära osta ja nädalavahetusetl väheke iseseisvam olla ja lähiümbruses trippidaJ

Muide juba ammu olen tahtnud siin mainida, et teisipäeval sain ma kohaliku mesilase käest nõelata. Siiani on näpp väheke paistes ja oii kuidas sügeleb:) Aga pole hullu, küll pulmadeks saab terveks:D

Aeg lendab kiiresti...

Alles see oli kui me Costisse tööle saime ja täna on jubaneljapäev. Muide ma ei tea mis teema nende neljapäevadega on, aga hommikul kui me Costisse tööle läksime, siis selgus, et meil on vaba päev. Seega jalutasime sealt tagasi. Õnneks ei asu meie töökoht kaugel. Kui minna autoga, siis on sinna kuskil 5 minutit sõitu, kui minna jala siis on 20 minutit jalutamist. Seega meie hommikune jalutuskäik on tehtud.

Tänaseks päevaplaaniks siis oleks pesta pesu ja hiljem läheme ka Berisse. See on lähim linn Loxtonile ja asub 20 km kaugusel siit. Tore kui saab ikka linnast väljaJ

Muide seda me ka veel ei tea kas me homme peame tööl olema. Kuna meil on nö prooviaeg siis pole siin midagi kindlat. Muide kui me eelmine nädal seal vestlusel käisime, siis öeldi, et esmaspäeval proovipäevale ja septembrist alustame. Peale proovipäeva, mis oli meil siis esmaspäeval saime me kohe järgmisel päeval ka tulla ja ülejärgmisel päeval ka. Nii palju siis sellest esmaspäevast eksole. Aga no ma loodan, et nüüd ülejäänudnädala saame puhata. Samas nagu ei tea ka. Raha oleks vaja. Muide alates esmaspäevast oleme me  kogunenud juba 30 tundi. Seega jah. Päris hästi.

Eile käisid veel Costis proovipäeval kaks inglise tüdrukut meie hostelist. Nad on sellised veidi omamoodi. Ühelgi tööl nad ei püsi, üks päev ja siis neid enam tagasi ei oodata. Ja eile siis nad olid ka seal. Aga nende proovipäev võttis aega ühe vahetuse ehk siis 2,5 tundi. Ja seda kas nad ka tagasi tulevad seda ma ei tea.

Kui meie proovipäev oli, siis meile tehti instruktsioon ja anti igasughuseid pabereid mida täita. Kõik pangaandmed jms oleme juba ära täitnud, aga teised ei ole veel mdiagi saanudJ Seega eks tehke oma järeldused iseJ

Aga hetkel ma siis ütlen, et side lõpp ja eks ma varsti lisan siia veel midagi tarka.

Muide, kui ma nüüd olen Costi ori, siis tõenäoliselt ei lisa ma oma blogisse ennem midagi uut kui pühapäeval. Sest see on hetkel meie ainuke vabapäevJ

Alustan siis algusest...

Muide, ma esmaspäeval alustasin blogi kirjutamist ja päris palju oli juba kirjutatud, kui järsku juhtus selline asi, et arvuti otsustas et nüüd aitab ja paneb ennast kinni. Ja seega kogu mu töö ja vaev. Seega vabandused jälle. Aga ma siiski püüan ennast nüüd parandada ja kõik kirja panna mis siiani juhtunud on.    

Nii, esmaspäev oli meil siis esimene tööpäev. Algas see meil 8.20. Kuna see oli proovipäev, siis öeldi, et paar tundi nad meid hoiavad ja siis on kõik. Nii, ma räägin siis meie tööst. Põhimõtteliselt ei ole selles midagi rasket. Olenevalt siis päevast, peame me pakkika mandariine või sidruneid. Kindlasti tulevad kunagi ka apelsinid, aga nendeni me veel jõudnud ei ole. Rääkides nüüd töö sisust, siis mandariinid ja sidrunid tuleb kasti laduda vastavalt siis etteantud nõuetele. Kordi siis näiteks 3x3x4x4 või siis 5x5x5x5. Keerulised numbrid või mis, aga ei tegelikult jah see tähendab et kolme kaupa laduda, neljases diagonaalis ja ridu peab olema ka neli kõrgust siis. Kergem on laduda sellised kus numbrid on erinevad, näiteks 4x3x5x4. Muidu meenutab see pakkimine kujund ladumist. Peab täpselt alumised mandariinid paika panema, et kõik ikka nii ära mahuksid nagu ette on antud.

Töötame me tavaliselt kella 21.30-ni. Esmaspäeval kui meil proovipäev oli, siis me küsisime kella 18st ära, kuna nüüd kui me olema Costi orjad siis meil vabaaega põhimõtteliselt üldse ei ole. Ja kuna me ei olnud selleg arvestanud, et meid kohe tööle jäetakse, siis jah, meil oli vaja minna poodi ja nädala toit ära varuda.