Mõtlesin kooli peale, et kas ma ikka tegin õigesti et nii poole pealt ära tulin. Ja täna terve hommiku ma tööl olles mõtlesin selle peale, et kas ma ikka tegin õige otsuse, et kuidas ma siis nüüd järgmine aasta kooli lähen nii, et kõik on võõrad ja kuidas ma hakkama saan. Üldiselt on nii palju mõtteid mida ma siin mõelnud olen..
Ja siis ma rääkisin oma kursaõega ja tema lohutas mind ja see isegi natukene aitas.. kuigi temaga vesteldes ma paotasin isegi paar pisarat. No mis teha, vahest on ka minul raksed ajad eksole:) Aga nüüd on juba kõik okei:)
Räägiks muud juttu ka...
Nimelt siis oli meil täna üle pikaaja tööpäev, mis sai kesta kuskil kella 16ni, sest kuna uusi inimesi on nii palju sinna juurde võetud siis nagu tööd ei ole. Need uued on nagu katseajal. Meie superviisor Karoline ka ütles et ta ei saa aru, miks neid nii palju vaja on. Põhimõtteliselt igapäev on mingi 6 inimest kelle ta peab välja õpetama. Kõigil on raske.
Aga jah seoses sellega on meil homme taas vaba päev ja ma loodan et saame ennast lõpuks nüüd ometi välja puhata, et keegi ei otsustaks meile homme hommikul kell 8 helistada ja öelda, et miks te juba tööl ei ole või kus iganes.
Aga vahepeal ma siin korjasin apelsine nagu te teate, aga seda ma vist teile ei maininud, et seda raha ootasime me peaaegu poolteist nädalat ja täna siis see raha lõpuks saabus ja ma ei tea küll miks, aga toppelt:) Ma ei tea kas see siis on nö vaevatasu ootamise eest või on nad nii blondid et tegid topelt ülekande. Ja muide Costis oli meil ka palgapäev täna.. mm ma saan homme shoppama minna:)
Vahva... !!
isegi Austraalias võib õnnetu olla...aga mõtle kui tagasi kooli lähed siis pole mitte kõik võõrad ümber ringi vaid ilmatuma hulk uusi inimesi ;)
VastaKustuta