Paanika!

Esmaspäeval kukkus üks tüüp nimega ROB, puuotsast alla ja tegi oma käele viga, seega otsis ta eile enda asemele uut korjajat. Selle ta ka leidis, nimelt Annaicki.

Hommikul kell 8 oli meil koputus uksele. Kutsusime sisse, keegi ei tulnud, koputati uuesti, ikka ei midagi. Viivika siis läks ust avama ja see sama ROB seisis uksetaga ja pakkus Viivikale, et kas ta ei tahaks korjama minna. Viivika küsis, et millal minek. Rob vastas et kohe. Okei, mõeldud tehtud. Pani riidesse ja läks. Küsisin veel Viivikalt, et ei tea miks siis Annaick ei läinud. Ütles et ei tea.

Aga õhtupoole hakkasid levima jutud, et Romani ja Yuki auto on öösel parklast ära  varastatud. Muide meie korjamiskotid ja kindad on kah uksetaganat läinud. Seega jah, tuleb oma asjadega ikka eriti ettevaatlik olla. Kottide osas me muidugi arvasime, et Leslie ja Papa JO on kotid võtnud, sest et kui me Costis olime, siis me neid  ju ei vajanud. Aga see selleks... tulen auto jutu juurde tagasi....Meil kõigil nagu reageering, et mismõttes nagu? Siin ka sellised asjad juhtuvad? Aga ju siis juhtuvad..ja Annaick ei läinud siis sellepärast korjama hommikul, et ta pidi neile kahele tüübile tõlgiks minema.

Õhtul rõdul istudes tuli siis jutuks, et auto leiti üles. Annaick siis teadis rääkida: et Roman oli hommikul hakanud tööle minema, aga mida ei ole on auto. Küsinud siis Yukilt, kus auto on? Keegi midagi ei tea. Helistati siis politseisse. Politsei tuli kohale, küsisi küsimusi ja läks minema. Õhtul helistatakse siis Romanile, et auto on leitud. Tüüp jumala rõõmus, et kust siis? Politesinik, kelle nimi on Cooper vastas et Wooli (see on toidupood, mis on meie hostelist üle tee). Tüüp hämmingus. Läks ka siis sinna parklasse. Cooper räägib siis, et sisse pole murtud ja uksed on lukus.. Kas on ikka kindel et auto oli varastatud. Roman, et jah. Cooper palub siis vaadata bensiini näidikut ja et kas asjad on autos alles. Roman siis, et asjad on nagu jah alles ja bensiini näidik ka sama mis eile. Cooper küsib siis uuesti üle, et kas on ikka kindel et auto on varastatud. Ja siis Roman plahvatas, et vist mitte. Nimelt tuli välja, et tüüp oli eile peale tööd autoga Woolisse läinud ja nagu tavaliselt jala tagasi tulnud. Ja hommikul siis tööle minnes... oli tal see eilne Woolis käik autoga täiesti ununenud... :)

 Lõppkokkuvõtes lõppes asi siiski õnnelikult ja kindlasti seda lugu räägitakse siin linnas veel kaua. Muide Roman istub oma toas ja oma nägu ta sealt eriti välja ei näita. Ju siis on häbi:)