Mulle tehti märkus, et ma ei täienda oma blogi..

Eks ma siis annan endast parima ja püüan siia midagi kirjutada. Samas kui aus olla, ega vahepeal ei olegi siin midagi märkimisväärset toimunud.
Aga kuna blogi on ju ikkagi selleks mõeldud, et seda kirjutada, siis ma annan endast nüüd parima ja kirjutan siia midagi vahvat meie tegemistest.
Alustame siis eilsest. Või no üleeilsest. Käisime õhtul pubis, see on meie farmist kuskil 2 km kaugusel ja väga hubane ja eesti mõistes ei meenutanud see kohe mitte üldse pubi vaid nagu kellegi kodu, kus toimus koosviibimine. Pubis mängis ka bänd, kelle nime ma ei mäleta kuid laulja oli küll nagu üli kena:) Peod algavad siin üldiselt vara ja lõpevad samuti varakult. See pidu kestis kuskil 1ni öösel, aga meie tulime varem ära, sest hommikul oli tööpäev ja tahame ikka ennast korralike tööinimestena näidata. Pidu ei ole ju oluline:D Muide sellel ööl või no õhtul oli jube torm, Viivika just päeval rääkis, et tahaks tormi näha ja kuulda ja tundub et tema soov täideti, sest see mis siin toimus, see oli võimas. See vihm ja müristamine. Päris jube isegi kohati. Aga muidu oli õhtu vägev.
Järgmisel päeval algas meil tööpäev kell 9. Alguses pidime pakkima ja pärast pidime korjama minema mandariine. Kui me lõunale tulime, siis boss ütles, et me ei pea enam korjama kuna neil läks masin katki, aga kui tahame siis ikka võime. Ja me natuke puhkasime ja siis korjasime nii veerand pinni mandariine ja siis hakkas sadama ja siis me loobusime. Aga pole hullu, eks homme korjame edasi. Algus vähemalt tehtus, siis peaks edasi kiiremini minema. Eile oli meil ka väike jaanipäeva pidu. Mina muidugi võtsin selle vastu oma migreeniga. Sõin ära viis ibuprofeeni, aga peavalu  mul üle nüüd küll ei läinud. Jõin siis veini ka. Tean et alkohol ja tabletid ei sobi kokku, aga no mis sa teed.. kui tabletid ei mõju, siis äkki vein mõjub. Aga kah ei mõjunud. Kuskil 23 läksin siis magama ära. Ja ega see peavalu mul hommikuks ka üle ei läinud. Peaks mainima, et mul on nõme pea. Kui kord juba valutama hakkab, siis jääbki. Ja siis tänane päev oli meil vaba. Selline lebokas...vaatasime õudukat austraalia kohta. See on sellest samast WA, ehk siis Broom. Siit miski paarsada kilomeetrit ülespoole. Päris jube õudukas oli. Viivika ütles, et kui ta oleks seda ennem Aussi tulekut vaadanud, siis ta ei oleks siia tulla tahtnudki. Aga jah õnneks vaatas ta seda aussis olles. Samas ega ta seda eriti ei vaadanud ka vahepeal. Aga noh jah. Ütles et tema siit farmist ei julge enam kuskile liikuda. Kui teile ka see film huvi pakub sis WOLF CREEK. Eks te siis vaadake, mis ohud meid siin Austraalias ähvardavad.