Mõtlesin, et olen täna äge ja kasutan mäkdonaldsi wifit..

.. aga.. ei olnud see nii hea plaan midagi. Sest siin olev net on nagu väga aeglane. Iga tegevuse järel tuleb vähemalt kümme minutit oodata, ja siis ta ka mõtleb veel kas ta ikka täidab minu käsku või mitte.
Siiamaani on minuga veel kõik hästi. Mul on käsi otsas, söön tablette, aga pöial on siiani surnud. Ei tea millal ta plaanib ellu ärgata. Ju siis kui ma seda tööd enam tegema ei pea. Aga tundub, et mida rohkem ma loodan, et ma tööd enam tegema ei pea, seda kindlam on, et mind ikka lahti ei lasta:D See lahtilaskmine on meil siin kaheotsaga asi ka. Sest kui üks meist kinga saab, siis tuleb ju teine ka ära. Ja meie kallis ülemus Dave seda endale vist lubada ei saa:) Seega, tuleb hea nägu teha ja edasi tööd teha. Pole see ju nii hull midagi. Lihtsalt tüsitused tuleb välja kannatada:D Kusjuures eile kuulsin kõlakat et meil seda tööd veel paar nädalat. Samas ei tea ka kas ikka seda uskuda või mitte. Seda et tööd veel paar nädalat seda rääkis meile hostelis üks tüüp, kes ei ole meiega samas farmis. Aga ma nii loodan, et seda tööd nagu kauemaks tõesti ei ole. Ei taha ju... invaliidiks ka p'äris jääda:S
Muide seoses selle mäkis istumisega tulid siia kolm eestlast. Naljakas. Sest see koht on nagu nii väike siin ja et eestlased siia linna ära eksivad.. See on veel naljakam. Aga ei me ei läinud ligi ja juttu ka ei teinud. Ei ole vaja:D Äkki nad peatuvad ka meie hostelis. Hmm.. samas ei tahaks... nagu.. aitab mulle ühest eestlasest küll:D

Nõme päev ...

Jah, täna on tõesti nõme päev. Eile anti meile tormihoiatus siin ja siis oli lootust, et tööpäeva ei ole. Koguaeg oli selline lootust, hetkeni mil meil sai tööpäev läbi. Esimese vahetuse ajal sadas vihma ikka täiega, aga siis läks üle ja siis mingiaeg sadas jälle ja samal ajal oli ka päike ja taevas oli vikerkaar ja see oli ilus, ja siis tuli vihm ja rikkus selle ära. Viimase vahetuse ajal oli hull tuul ka. Aga pole hullu, homseks anti ka tormihoiatus, seega meil on taas lootust poolikule tööpäevale. Samas on nõme endale seda sisendada, sest siis pärast jälle loodad ja siis on ikka täistööpäev. Mitte, et mul muidugi midagi selle töö vastu oleks, OOO EI ÜLDE KOHE EI OLE!!! .. Lihtsalt ma jälestan seda tööd ja ma sain endale täna kolm villi juurde:S masendav. Ja ühe sinika sain ka juurde, aga see oli rohkem nagu Franzy pärast, kellega me töö lõppedes rusikad kokku lõime. Natuke satusume vist hoogu, aga see selleks... Ja siis oli see ka äge, et boss ütles Frabzyle, et me oleme koos väga aeglased.. ja siis kui meil viimane vahetus algas, siis oi me panime sellist turbot, et olime kõigist ees... ja 1,5 vahet jäi ja oleks kaks rida täis teinud. Boss hiljem ei öelnud meie töö kohta mitte ühtegi halba sõna, päevalõpus vaid naeratas ja ütles, et homme jätkame sealt kust pooleli jäime. Mõnus. Loodan et saan siis  taas Franzyga koos olla.
Teate, et aeg siin möödub nii kiiresti. Alles oli esmaspäev ja juba on kolmapäev ja seega meil on kaks tööpäeva veel ja siis on kaks vabapäeva. Oi kuidas ma seda ootan. Puhkus ja vaheldus...mõnus. Kui te mu tervisekohta veel peaksite huvi tundma siis mu käsi on hetkel otsas ja liigub ja. Ostsin eile endale magneesiumi ja kaltsiumi tabletid ja nüüd söön neid ka. Igal juhul kell viis hommikul ma üles ei ärganud ja käsi krampi ka läinud. Järelikult tabletid aitavad. Ja see on hea. Siis ma saan tööd teha rahulikult ja olla oma tööüle õnnelik ja uhke:D Fuih.. see töö võiks juba tegelikult otsa saada:D

Täna oli meil tööl selline poolik päev, mis kestis kella 10ni. Kuna meie ilmad tormavad siin täpselt samamoodi nagu teilgi. Ja siis meie armas ülemus arvas et on parem kui me koju ära läheksime. Homme lubati paremat ilma, aga ülehomme pidi taas tormama, seega meie kolmapäevane tööpäev on taas ohus. Mul ei ole selle vastu midagi, samas .. oleks armas kui selle eest ka palka saaks:D Aga jah.. tean et ei saa..
Täna siis peale tööd käisime OP-Shopis. See on meie mõistes nagu secondhandi kauplus, siin kutsutakse seda lihtsalt nii. Ostsin endale sealt sellise armsa pardi ja päikeseprillidele koti. Kokku läks vaid üks dollar. Osav v mis?:D Ja siis ma värvisin endal täna ka juukseid. Olen nüüd hall..:D Aga mulle see värv meeldib:P

Andestust kallikesed, et olen oma blogi unarusse jätnud...

.. lihtsalt vahepeal on kiired ajad olnud ja tervis ka selline kehvakene mul. Nimelt on mul töötegemisest lihased kohe nii valusad, et käed on koguaeg surnud ja krampis. Aia on lihtsalt koguaeg:( Nädalavahetusel sain õnneks oma väikestel printsessikäekestel puhata lasta. Seega täna on juba päris ok olla. Käed on kõll koguaeg surnud, aga viimane kramp oli hommikul kell 5. Ja eks siis homme uue hooga. Seega jah, meil läks õnneks ja meid ei lastudki lahti. Aga, meil reedel said need puu sordid otsa mida me seal pügasime ja homsest algavad uued. Need on sellised poole õhemad ja nad ei ole nii võssa kasvanud. Seega vist on hea. Samas ei tea ka. Eks ma järgmine kord annan siis teada kumb sort parem on.
Nii, aga ega midagi palju uut ei ole siin juhtunud. Reedel oli palgapäev ja.. laupäeval sai väheke shoppamas käidud... õhtul oli pidu ja järgmine õhtu oli ka pidu ja siis täna kaks tyypi FLO ja PETE läksid ära, sest nemad sõidavad meil homme BALILE!!... Ma tahan ju kaa... !!!

Teate, mis:) Täna on juba kolmapäev ja seega on meil kaks tööpäeva veel jäänud. Aww see on nagu nii tunne, kui sellele mõelda. Vartsi on vabad päevad ja siis saab hommikul kaua magada ei pea kell 6 ärkama ja siis tööle jooksma ja siis tööl olles vihmakäes ligunema.
Täna oli selline enam vähem keskmine päev. Esimene vahetus möödus kiiresti. Olin koos Daveiga, ta ütles et olen kiirem kui eile, ei tea kas see oli iroonia või peaksin ma seda komplimendina võtma. Muide mulle endale tundus ka et ma olin täna kiirem.  Aga no, eks see selgub varsti, kas ma saan oma lõpparve või ei saa. Ei tahaks nagu ära minna, aga samas nagu ikka tahan ka. Selline kahe otsaga asi. Palgapäeval on vähemalt tore raha saada:)
Nii kui me räägime nüüd minu tervisest, siis käed valutavad mul endiselt, aga midagi hullu ei ole. Liigutada ma saan neid ja trükkida saan ka teile. See on ju peamine. Vesiville on mul endiselt üks, ära ei ole läinud ja juurde ei ole ka tulnud. See on positiivne!
Kui meie ilmast siin rääkida, siis siin on vihmane. Või no vahelduvapilvisusega. Nagu Eesti ilm, kord on päike ja siis on vihm ja siis on jälle päike ja siis ei ole enam midagi. A jaa meil müristas ju ka täna. Päris jube oli. Ja vihma ladistas ka jubedalt. Ja meil ei olnud vihmakeepe ka normaalseid. See tähendab oli aga need olid nagu kilest ja need on nii lõhki kui veel olla saavad. Igaljuhul vihma eest need ei kaitse enam, samas eks ajavad seni asja ära kuni me enda omad ostame. Muide meil hetkel müristab ja homseks lubas jälle tormi. Teate mida see tähendab, veel ligunemist vihmas:S Oeh, ei taha ju üldse. Tahaks juba suve ja päikest ja.. mmm...:)

Siiber on juba ... sellest tööst!!

Nagu ausalt, täna oli siis kolmas päev ja ma ei taha sinna enam minna. Aga peab. Kõigest neli päeva veel ja siis on taas kaks vabapäeva ja siis on palgapäev ka. Loodan, et see viimane asi natuke leevendab seda vastumeelsust selle töö vastu. Me Viivikaga leiame ikka et see töö on meestele ja kohe kindlasti mitte naistele. Sama hästi võiksime me minna metsa puid tegema.  Näpud on villis kõik (kuigi mul on neid ainult üks), ja käed on kõik valusad. Musklid kasvavad.  Tahaks juba teist tööd, aga tuleb kannatada. Lootus on, et reedel on meil viimane päev. Sest boss annab kaks nädalat katseajaks ja kui sel ajal oled piisavalt kiire ja hea pügaja siis on OK, võin edasi orjata. Aga no väga suure tõenäosusega me ei ole seda. Minule Dave midagi ei ole öelnud, aga Viivikale ütles peale seda kui ta oli elektriliste kääridega püganud, et ta on liigaaeglane. Kui mina pügasin, siis mulle ei öelnud ta midagi. See ongi tema puhul nõme, et ta ei ütle alati kui talle midagi ei  meeldi. Siis kui lahti hakkab laskma, siis ehk ütleb:)
Meil siin hostelis elavad meiega ühes toas veel korea tüdruk ja taiwani oma ka. Nemad töötavad kartuli farmis ja neil on homme viimane päev, seega nad vist tulevad ka puid pügama, ootan juba huviga kuidas nad sellega hakkama saavad:) Mitte et ma oleks õel või midagi, aga ma arvan endiselt et see töö ei ole naistele. Ja need kaks neiukest in nagu väga väikesed ja väga peenikesed.
Mis ma teile siis veel head räägin, nagu ei olegi midagi head. Eile käisin ookeani ääres, vesi oli mõnus, aga ma ujuma ei läinud. Nii soe seal nüüd ka ei olnud:)

Meie esimene tööpäev... viinamarja pügajatena.

Meie tööpäev algas 7.30. Äratus oli kella 6st juba, ikkagi esimene tööpäev ju. Ühesõnaga viidi meid siis sinna farmi. Farm asub 50 km kaugusel Busseltonist ja farmis kasvavad siis viinamarjad ja apelsinid ja sidrunid ja seal on lambad ja lehmad kaJ Meie tööks on siis viinamarjapuude pügamine, ehk siis vanade okste maha lõikamine ja uute okste harvendamine.

Alguses kui meile tööd tutvustati ja seletati, siis tundus see nii keerulisena, et pead täpselt teadma mitu kasvukohta peab olema ja kui mitu sentimeetrit peab olema ühe ja teise oksa vahel ja mitu haru tohib ühest oksast välja ulatuda. Raketiteadus või mis? Kas teie teate seda kõikeJ Mina nüüd tean ja kui aus olla oleme juba päris osavad ka sellel alal. Kiirust on veel juurde vaja, aga küll see ka tuleb. Loodame, et varsti sest üks UK tüdruk lasti sellepärast lahti, et ta ei olnud piisavalt kiire töötegija. Jama, arvasin et farmides ei ole selliseid asju nagu vallandamisi, aga no mida mina ka asjast tean. Nüüd aga siis tean, et ei tasu nii sinisilmne olla.

Sellised näevad nad siis välja alguses. Suht võsa või mis?

Alguses kui me tööd alustasime, siis oli meid kokku kaheksa. Kolm tüdrukut ja viis poissi. Kaks kutti lahkuvad aga juba homme, ja sõidavad Perthi tagasi ja siis 25 lähevad tagasi oma kodumaale Taiwani. Muide sain teada, et Taiwan on nagu nii väike koht, väiksem kui Eesti ja muide, seal elab rohkem inimesi kui Austraalias, kas te suudate seda ette kujutada? Mõelge nüüd, kui Eestis elaks 23 miljoni inimest? J Kas ei oleks mitte vahva? NOOT

Sellised on nad siis pärast, minule meenutaad nad põdra sarvesid:)

Aga teeme siis nüüd nii, et ma räägin teile veidike oma uuest tööst ka. Ülemuseks on meil kutt, kelle nimi on David, ta on kohalik ja noh ütleme et keskealine. Mina temaga õnneks kokku ei ole eriti puutunud, aga Viivika on küll. Ja nii palju kui ma Viivika jutust olen aru saanud, siis tal on selline omamoodi huumor. Kord on sõbralik ja siis jälle mite. Huumorisoon on neil ka teistsugune, kunagi ei saa aru kas teeb nalja või mõtleb tõsiselt. Ühesõnaga omamoodi kiiksuga inimesed. Nii, töö iseenesest ei ole rakse. Vaja on vaid jõudu ja taiplikust ja kiirust ka, aga küll see kiirus ka meil tuleb. Boss on siiani meie tööga rahul olnud. Aga alati kui ta tuleb või kui ta läheduses on, siis on selline hirm, et äkki olen midagi lohakalt või valesti teinud ja siis ma kardan riielda saada. Minu suurimaks probleemiks selle töö puhul on see, et kui ma oksa maha lõikan, siis ei tule ta alati nii puhtalt kui peaks, ja siis David käib ja ikka seletab, et puhtamalt ja puhtamalt, viimane päev ta mulle seda muide ei öelnud, seega teen juba edusammeJ Nii, aga räägime siis nüüd nendest kasvukohtadest ja okste paiknemise vahest ka. Te kindlsati juba põlete uudishimust, et seda teada saad, kas ma ei eksi? J Nii kujutage nüüd kõik ette ühte viinamarja puud. Selline on siis pügamata puu, meil on nad muidu veel rohkem võssa kasvanud. No mõni on selline ilusam ka nagu siin pildil.  Ja pärast näevad need puud välja sellised ilusad pügatud, nagu oleks nad juuksuri juures käinudJ  Nii aga räägites nüüd kasvukohtadest, siis need tuleb ära lõigata peale teis kasvuaastat ehk siis sealt kus need pungad on, kaks peab alles jääma. Ühe oksakülge tohib jääda ainult üks oks ja okste vahe peab olema 10 cm, no põhimõtteliselt, et käsi kahe oksa vahele mahuks.Ja nii lihtne see ongiJ tegelikult ei ole, siis on seal veel sellised vanad kuivanud tüükad, mis on ka vaja eemaldada ja seda on väikeste kääridega väga rakse teha ja selle jaoks on olemas suured käärid, aga et seda eemaldada on vaja ka veel jõudu, aga seda mul eriti ei ole. Aga küll tuleb. Ja siis seoses selle lõikamisega on mul näppudele villid tekinud, need küll tekkisid alles teisel päeval, aga ikkagi valus on tööd teha kui villid on. Aga eks tuleb üle-elada, sest mis ei tapa teeb tugevaks. Tööpäevad on meil iseenesest 7.30st-15.30ni vist. Ma ei ole sellest veel täpselt aru saanud, sest need lõppevad siis kui boss seda ütleb. Töötame E-R ka ja L-P on meil vaba, kas pole mitte toreJ Ühes päevas on meil ka 2 pausi, kell 10 ja kell 13. Kaks esimest vahetust lähevad kiiresti, viimane venib täiega ja selline väsimus ja tülpimus tuleb peale, et ei taha seda tööd enam KUNAGI TEHA! Aga siiski peab. Autot on meil ju vaja, seega peame välja kannatama, selle rakse töö, muidugi kui meid ka enne, lahti ei lasta:P

Hüvasti Perth ja tere Busselton!

Täna on siis päev, kus pidime oma kalli kodukesega Perthis hüvasti jätma. Koduks oli see paik meile 3,5 nädalat:) Armas koht, saime seal ikka seigeldud ja põhimõtteliselt seal ikka enam ära ei eksiks:) Ma arvan vähemalt. Aga jah.., nüüd siis oleme Busseltonis. See on WA ikka veel, aga lõuna pool ja üldiselt on siin ikka külmem kui Perthis, seetähendab, et peaks olema külmem, aga kui me 17,45 siia jõudsime siis nagu eriti aru küll ei saanud. Ikka soe:) No teie suvega ei anna seda kindlasti seal võrrelda, aga jah.. meil on kesktalv juba, seega varsti algab kevad. Muide, et te teaksite siis homme on meil täpselt samasugune ilm:D Meil on sama palju sooja kui teil:D Nii et vägev talv või mis:P
Aga rääkides siis tööst, mis me siia saime. Nimelt hakkame me viigipuid pügama, ärge küsige kuidas või mis ma seal tegema pean. Ma ei oska veel öelda, sest homme on esimene päev. Alustame kell 7 hommikul, teie unimütsid muidugi magate sellel ajal alles, sest teil on siis kell alles väga öösel:D
Nii, aga kui rääkida sellest uuest hostelist, kus me peatume, siis seda ei anna võrrelda eelnevaga, kuigi samas see eelmine sai  meile ikka selle aja jooksul päris kalliks-koduks:) Nii, aga selles hostelis on 7 tuba, köök ja wc jms asjad ka. Ja aed on ja varjualaune ja siin saab grillida ja siin saab lauatennist ka mängida ja siis kindlasti palju asju veel teha, aga kuna pime on juba siis me ei ole neid asju siin veel avastanud väga. Küll homme avastame. Nii palju käisime avastamas täna, et otsisime toidupoodi taga. Aga see on ju maakoht ja siin pannakse kõik poed nagu nii vara kinni. Põhimõtteliselt kell 18 on kõik poed kinni. Ja no jah.. :D Aga meil on McDonalds siin lähedal, mitte et ma sinna minema hakkaksin, aga ma lihtsalt mainisin, et ta on mul siin lähedal:) Tänaseks ma siis lõpetan ja eks ma homme annan teada kuidas meie esimene tööpäev läks ja kas ma üldse elama jäin:)

Happy taco day!

.. selline päev oli meil siis eile. Ja Viivikaga lubasime seda igal aastal 11.juulil tähistama hakata!

Happy taco day :)

Eile kella 16 ajal siis õhtul pidime kõik poodi minema, no mitte just kõik aga meie seltskond ainult ehk siis Viivika, mina, Rohan, Dave ja Thomas. Lõpuks jõudsime poodi ainult mina ja Viivika ja Rohan. Poodlemine kestis meil ikka paar tundi, nii kuueajal vist jõudsime alles tagasi, aga no meil oli ju ka palju osta ka! Tacode tegemine oli ka nagu üliäge ja kui need valmis said siis need olin nagu meeletult head ja nende valmistamine ei võtnud ka eriti aega. Lubasime Viivikaga et tacosid sööme me siin olles veel. Nii, aga kui meie õhtust rääkida, siis tacosid me sõime all köögis (kohati meenutab see köök nagu ühikakööki samas ega ta selline ongi, aga ikkagi äge!) ja siis all jõime ka veini. Vein oli kah nagu üliodav alla 3 dollari ja see maitses nagu ülihästi. Isegi Ro imestas, et Kristi sa jood(A). Aga jah mis teha hea oli. Ja siis peale seda läksime meie tuppa tequilat jooma ja kaarte mängima. Saime selgeks uue mängu ja reeglid oli sellised, et kes kaardipaki üles korjab see peab pitsi tequilat ka jooma kohe! No ja arvake, kes see kaarte korjas. MINA loomulikult, aga no teised ka. Aga ikka kaks ringi järjest kaarte korjata ei ole hea. Ja kui aus olla, siis tequilat ka enam mõnda aega juua ei taha. Alguses oli meil tequila ring sidruni ja soolaga, aga siis ma mainisin neile et apelsini ja kaneeliga on ka hea ja edasised ringid läksid siis seda moodi. Neile läks see apelsini ja kaneeli oma rohkem peale. Ja see tequila seal pudelis vähenes ülikiiresti. Mingi hetk ma aga tajusin ära, et kõik aitab, enam ma ei taha. Teised aga hakkasid siin viina coca ja mahlaga jooma. Mulle tehti ka koks valmis, aga esimese jõi ära Viivika ja teise Ro ja Dave kahepeale. Mina enam tõesti ei jõudnud. Vahepeal oli meil ka üks äge intsident, kus tuletõrjealarm hakkas tööle. Seda sellepärast, et kuna Viivikal oli kolm nädalat tagasi sünnipäev ja ta põhimõtteliselt jättis selle vahele, siis need meie lahedad kutid otsustasid eile, et ostavad talle koogi ja kingituse ka. Tordile pandi  muidugi säraküünlad ja need omakorda tõid siis esile alarmi tööle mineku. Johan ja grandpa ärkasid ka sellepeale üles ja tulid vaatama, et mis siin toimub, aga no said aru, et ei midagi hullu ja läksid minema,Vähemalt teame, et kui siin majas tulekahju tekib, siis alarmidega on kõik OK. Aga Viivika jäi oma peoga väga rahule ja ta on siiani sillas, et midagi sellist talle korraldati:) Ühtlasi võib seda pidu võta ka kui meie lahkumispidu siit, sest et homme kell 10 me lahkume Perthist ja liigume allapoole Busseltoni nimelt. Saime sinna tööd 2-3ks kuuks viigipuude pügajana:) Ei oska ette ka kujutada mida või kuidas selline asi välja peaks nägema. Aga vähemalt on meil nüüd taas töö ja see tähendab seda, et täna läheme shoppama:)
AWESOME!

Tequila and wine

Cheers !

Oskan süüa küll!

Täna on väljas vihmane ja külm ka. Ja minu pühapäevane päev on möödunud voodis teki all. Seal on vähemalt soe:) 

Nädalavahetusel ei ole siin midagi teha. Oleks raha, siis oleks auto, siis saaks ringi trippida, aga kuna autot ei ole siis ei ole ka FUN. Jalutada ka ei viitsi, ilm ei ole sobilik. Seega minu päev möödub samamoodi edasi:)

Pilte loomaaiast

Meie fat cat

Loomaaed

Alguses pean ma muidugi kõigi teie ees vabandama, et ma ei ole oma blogisse vahepeal midagi tarka kirjutanud., aga täna ma võtsin ennast kokku ja otsustasin et kirjutan siia midagi tarka.

Alustan siis kurbade uudistega ja sujuvalt lähen parematele uudistele üle. Kahuks ei ole me siiani endale tööd leidnud, aga loodust on teisipäeval tööle saada, sest et  see koht, mida me igal hommikul külastame Aussi Job, me vahetasime nii öelda oma agenti ja see ütles meile kohe, et teisipäevaks leian teile töö. No jääme siis lootma, et see ka nii läheb ja kui ei lähe, siis ma ei tea mida me peale hakkame:) Koju igal juhul tulla veel ei taha.

Muide kui aussi jobis on hommikuti alati meeletult palju inimesi, siis täna hommikul oli heal juhul meid seal kokku kümme. Ei tea mis juhtunud on, kas tõesti kõik ülejäänud 50 said endale siis eilse päeva jooksul töö või siis algas neil varajane nädalavahetus juba neljapäeval. 

Nii, peale aussi jobi tegelesime me oma igapäevase tegevusega ehk siis ... muidugi jalutamisega, jalutasime täna suvalises suunas ja jalutasime seni kuni leidsime loomaaia. Me isegi ei kahelnud selles, et me sinna ei lähe. Seal veetsime me aega kuskil 3 tundi. Päris suur koht, Eesti omaga ei anna võrreldagi. Pilete näete mu FB kontolt. Kindlasti lisan ma ka siia mõne pildi. Aga ei tea millal.  Muide meie FAT CATi pilt on ka FB üleval juba, eks siis otsustage ise kas ta on suur või ei ole.

Peale loomaaeda mõtlesime, et jalutame siis koju tagasi või no mis koju hostelisse. Ja kuna mul on telefonil selline lahe asi nagu GPS peal siis see näitas, et linna Murray streetini on 8,6 km:) Ja muide Murray st asub linnas, aga et meie hostelini jõuda tuleb vähemalt km otsa liita. Nagu teate mida see tähendab või, et me jalutame päevas mitte 10 km vaid pigem kipub see sinna 20-30 km vahele jääma. No öelge siis veel, et meile ei meeldi jalutada:)

Herison Island... ja papagoid

See on see koht, kus kängurud elavad. Täna käisime seal teist korda kuna ega meil ole siin lihtsalt midagi targemat oma ajaga peale hakata. Hommikul peale sööki kiiretsi aussi jobi. Kuna öeldi et 10ks kohal olla siis seda me ka üritasime teha. Muidugi see meil eriti hästi ei õnnestunud, sest läksime valest tänavast (see mida mööda me koguaeg oleme harjunud käima-mööda William st). Meil oli aga vaja minna Barrack st. Õnneks me väga palju hiljaks ei jäänud. Kõigest 10 minutit, aga kõige ägedam nagu oli see, et kui me sinna jõudsime siis seal oli hull järjekord. Inimesed seisid nagu poe järjekorras ja muide.. see ei olnudki veel avatud:) Ühesõnaga sealt me tööd ei saanud, kästi homme kell 10 tagasi tulla. Oleme seekord vähemalt targemad ja läheme õigest tänavast, samas teame et ei ole vaja ka väga kiirustada.
Peale seda jalutasime niisama linnas-see on meile juba kombeks saanud. Igapäev jalutame kuskil 6-7 tundi. Kui Eestisse tagasi tuleme siis võime jalutamise olümpiale minna. Tegelikult sellist asja ei ole küll olemas, aga no võibolla siis kui meie tagasi tuleme siis juba on. Ühesõnaga võite juba olümpiat korraldama hakata:D Jalutasime siis Herison Islandile. Teel sinna nägime värvilisi papagoisid ja hiljem ka kakaduusid vist. Pole selles päris kindel. Hostelisse tagasi jõudsime kella 18.30ne ajal. Siis olime niisama ilusad ja ägedad. Mina läksin alla kasutasin hosteli DSL netti kuna mu arvuti vajas uuendusi. Ühesõnaga sisenesin siis tuppa. Seal on tavaliselt 3 DSL kaablit (see on siis tavaline neti juhe) kuna kasutati vaid kahte siis hakkasin kolmandat otsima ja kogematta haarasin ühe tüübi netijuhtme ja hakkasin seda sikutama. Kui aru sain et see oli vale juhe siis vabandasin ilusti ja siis see sama tüüp ja üks teine tüüp veel need hakkasid siis seda kolmandat juhet seal mulle otsima:D Õnneks nad leidsid ka, aga mul oli ikkagi nii nõme olla:D Peale seda neti lugu läksime Viivikaga kööki süüa tegema. Kuna igakord kui me jaluatama oleme läinud siis oleme ka endale midagi süüa kaasa ostnud, siis täna otsustasime, et aitab teeme ise endale söögi kaasa. Keetsime riisi ja hakkisime kana ja siis siin on veel nagu ülihead Chiken Tonighti kastmed ja siis segasime kõik ilusti kokku. Välja nägi see nagu notsude söök, aga maitselt oli päris hea, kui muidugi mingit maitseainet vms juurde lisada. Meil kahjuks ei ole isegi mitte soola:D Samal ajal kui me Viivikaga süüa tegime tulid sinna ka kaks tüüpi, üks on pärit UK ja ta nimi on Dave ja teine on kohalik aussie kutt, kes on muideks gay ja ta nimi on minu meelest Roud vms:D Pole päris kindel ka, väga ägedad ja lahedad tüübid on.

Ja siis on meil siin hostelis veel üks kass, homme loodan et saan temast ka pilti teha. Ta on selline hästi suur ja paks ja meie Viivikaga kutsume teda lihtsalt FAT CATIKS:D

Täna hommikul ärkasime taaskord kell 9. Raske oli ärgata. Aga tegime siis kiired söögid ja siis jobshopi. Seal meil kahjuks hästi ei läinud, sest midagi neil meile pakkuda ei olnud. Edasi seadsime sammud aussijobi poole. See on sama põhimõttega nagu jobshoppgi, aga ka seal me palju targemaks ei saanud. Nii palju oli ainult kasu, et saime on andmed neile edastatud ja siis nad pakkusid meile eraldi farmidesse tööd, aga selline variant ei sobinud meile. Ja siis tänu sellele et Viivika on kondiiter, siis pakuti meile ka road house kohta. Viivikale siis kokaks ja mulle niisama abiliseks. Aga et paluti õhtul Cv saata ja siis hommikul helistatakse sinna ja siis saame teada, kas me sobime neile. Loodame et sobime, sest sellistes kohtades on hea raha korjata, sest lihtsalt ei ole võimalust seda kuskil kulutada- Lähim linn või pood on umbes 400 km kaugusel:)

Peale seda läksime Kings Parki otsime. Ennem käisime muidugi poest läbi, et endale süüa osta ja et seal väike piknik maha pidada. Kings Parki me põhimõtteliselt ronisime, see oli kõrgel mäe otsas ja sinna viis trepp. Aga minu jaoks oli see ränk trenn:D Teised need lihtsalt sportisid seal, jooksid üles ja alla, aga jah.. minul oli mäkke jõudes võhm väljas. Vaade muidugi sealt ülevalt tervele linnale oli võimas. Eks vaadake ise kõrvaolevat pilti ja veenduge selles ise:)

Kängurudel külas

Täna, nii nagu lubatud käisime siis kängurudel külas. Asusid nad Herrison Islandil, mis jääb siis meist teisele poole silda. Oeh kui armsad ja pehmed ja ilusad nad on. Tahaks kohe endale võtta, aga vist ei saa:)

Teine juuli

Ja ongi meie viimane päev siis Bindoonis. Varsti peame lahkuma. John viis meid Midlandi rongijaama, kus kiitis meid kui häid töötajaid ja ütles, et kui kunagi abi peaksime vajama, siis võime alati tema poole pöörduda. Surus meil kätt ja tegi ja kalli. Usun, et temast paremat ülemust on raske leida. Muide ta andis meile ka soovitusi, et kuhu edasi peaksime liikuma ja et kus mingisugused hooajad algamas on. Armas temast ju või mis:)
Tagasi Perthi jõudes jalutasime oma hostelisse. See on kesklinnast kuskil 30 minuti jalutuskäigu kaugusel. Hostelisse jõudes selgus, aga et uksed on lukus ja ega meil siis võtmeid ka ei olnud. Lasime uksekella miski 20 minutit ja kui keegi avama ei tulnud siis proovisin leida mõnda muud sissepääsu, kuid seda ei olnud. Kuna väljas vihma ka sadas, siis eriti ringi ei viitsinud ka lipata seal. Viivka siis helistas hosteli numbrile ja tädike ütles et tema jõuab alles kella 17st sinna. Seega oli meil vaja oodata tervelt 1,5 tundi. Tulin siis tagasi ja lasin veel kord uksekella, kuid ikka ei midagi. Siis hakkasin lihtsalt vastu ust taguma ja uskuge või mitte, see mõjus. Mees ilmus väga uniselt uksele, ütles kohe et oh jeah you are from estonians.. nagu jaaaa... te ju teadsite et me tuleme. Ühesõnaga saime oma toa kätte, mis on muide täpselt see sama külm ja kõle tuba, mis meil oli esimene kord ja kus minu võti ei tööta ja ma ei tea kõik mis hädad sellel toal veel on. Aga ühesõnaga viisime oma asjad tuppa ära ja läksime kohe uuesti välja tagasi. Nimelt pidime me kokku saama prantsuse tüdrukuga, kellega me kohtusime farmis. Tema nimi on Laure. Nimelt otsis Laure endale hostelit, sest see algne kus ta ööbis, seal ei olnud enam kohta ja siis kui me enda hostelist uurisime,et äkki oleks temale üks vaba voodi, öeldi, et EI. Siia ei ole prantslased oodatud. Ma ei saa aru, mida üks prantsuse tüdruk ikka võib siis nii väga korda saata? Ühesõnaga austraallased ei salli prantslasi. Peaks mainima, et nad on rassistid. Hea et meie ikka eestlased oleme ning kõigele lisaks siin veel hinnas ka.
Ühesõnaga saime me siis Laurega kokku, käisime söömas ja siis nad Viivikaga ostsid veel jäätis ka. Mina endale ei ostnud. Mul oli niigi külm ja ega mul ju midagi peale kampsuni kaasas ei ole. Tänks emps, et sa mul jope kohvrist välja tõstsid! :)  Peale seda jalutasime niisama linnas ja siis mõtlesime et peaks kuskile pubisse minema. Laure käis välja idee, et temal hostelis on pubi olemas, et võime sinna vaatama minna. No mõeldud, tehtud. Miks ka mitte. Seda enam, et see oli hostel kuhu ka meie alguses minna plaanisime. Kuna aga tundus meile liiga kallis, siis mõtlesime ümber. Ühesõnaga sisenesime siis hostelisse ja see oli nagu VÕIMAS. Seal on kino, seal saab mängida piljardit (mis muide erineb totaalselt sellest, mis meil eestis on), seal saab mängida lauatennist ja seal on neil oma BAAR. Nagu saate aru, neil on BAAR:P Kahju ikka et me ikkagi selle koha kasuks ei otsustanud, siin kohal pean siis silmas seda, et me ei valinud seda oma elukohaks. baari jõime jäägermeistrit kokaga ja rummi kah, mängisime piljardit. Mina ja Viivika muideks võitsime prantsuse tüdrukut ja siis kell 22 olime me ilusti juba kodus. Korralikud oleme ikkagi ju:P Tegelikult kui aus olla, siis ega siis peod üle 1 ei kestagi. Seega tundub, et tuleb korralikuks jääda ka.
Meie homne plaan on aga selline, et läheme kängurusid vaatama, teen pilti ka ja siis riputan teile siia üles, et teil ka midagi ägedat vaadata oleks:)
Tänaseks, aga side lõpp. Eks varsti jälle:)

Mandariinid, mis on üli head

Nautige oma sooja suve, sest meil on siin talv:( Mis meenutab eesti sügist, soe ja vihmane:)

Viimane päev Binoonis ...

Meie tänane päev algas samamoodi nagu iga eelnev päev siin Binoonis. Ärkasime kell 7.15 üles, et kell 8 tööd alustada. Vahe oli ainult selles, et hommikul ei sadanud vihma, muidugi päeva jooksul jõudis see ilm kümmekorda muutuda. Vahelduva eduga sadas vihma ja siis paistis päike ja siis oli ilm niisama sombune ja siis kordus see ilm nagu mitmel erineval korral uuesti ja uuesti. Ühesõnaga päeva lõpuks olime me päris märjad ja riietel ei leidunud ühtegi kuiva kohta. Aga asi mis eelmistest päevadest erines oli see, et me korjasime seekord apelsine ja neid ei olnud sugugi kergem korjata kui mandariine. Võib olla tegelikult et natuke isegi oli, sest neid ei pidanud lõikuma, need tulid pätis lihtsalt okste küljest ära. Aga raskeks tegi asja see, et põõsad või puud, ma ei teagi kuidas ma neid nimetama peaksin olid  päris tihedad ja tänu vihmale ka päris märjad, siis oli neid ikka päris raske sealt kätte saada. Aga siiski me korjasime tervelt kaks suurt pinni täit:) Tublid nagu me oleme.
Selline oligi siis meie viimane tööpäev Bindoonis, homme algab siis teekond tagasi Perthi ja siis ootavad meid juba uued seiklused :)