.. aga.. ei olnud see nii hea plaan midagi. Sest siin olev net on nagu väga aeglane. Iga tegevuse järel tuleb vähemalt kümme minutit oodata, ja siis ta ka mõtleb veel kas ta ikka täidab minu käsku või mitte.
Siiamaani on minuga veel kõik hästi. Mul on käsi otsas, söön tablette, aga pöial on siiani surnud. Ei tea millal ta plaanib ellu ärgata. Ju siis kui ma seda tööd enam tegema ei pea. Aga tundub, et mida rohkem ma loodan, et ma tööd enam tegema ei pea, seda kindlam on, et mind ikka lahti ei lasta:D See lahtilaskmine on meil siin kaheotsaga asi ka. Sest kui üks meist kinga saab, siis tuleb ju teine ka ära. Ja meie kallis ülemus Dave seda endale vist lubada ei saa:) Seega, tuleb hea nägu teha ja edasi tööd teha. Pole see ju nii hull midagi. Lihtsalt tüsitused tuleb välja kannatada:D Kusjuures eile kuulsin kõlakat et meil seda tööd veel paar nädalat. Samas ei tea ka kas ikka seda uskuda või mitte. Seda et tööd veel paar nädalat seda rääkis meile hostelis üks tüüp, kes ei ole meiega samas farmis. Aga ma nii loodan, et seda tööd nagu kauemaks tõesti ei ole. Ei taha ju... invaliidiks ka p'äris jääda:S
Muide seoses selle mäkis istumisega tulid siia kolm eestlast. Naljakas. Sest see koht on nagu nii väike siin ja et eestlased siia linna ära eksivad.. See on veel naljakam. Aga ei me ei läinud ligi ja juttu ka ei teinud. Ei ole vaja:D Äkki nad peatuvad ka meie hostelis. Hmm.. samas ei tahaks... nagu.. aitab mulle ühest eestlasest küll:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar