Tagasi Perthi jõudes jalutasime oma hostelisse. See on kesklinnast kuskil 30 minuti jalutuskäigu kaugusel. Hostelisse jõudes selgus, aga et uksed on lukus ja ega meil siis võtmeid ka ei olnud. Lasime uksekella miski 20 minutit ja kui keegi avama ei tulnud siis proovisin leida mõnda muud sissepääsu, kuid seda ei olnud. Kuna väljas vihma ka sadas, siis eriti ringi ei viitsinud ka lipata seal. Viivka siis helistas hosteli numbrile ja tädike ütles et tema jõuab alles kella 17st sinna. Seega oli meil vaja oodata tervelt 1,5 tundi. Tulin siis tagasi ja lasin veel kord uksekella, kuid ikka ei midagi. Siis hakkasin lihtsalt vastu ust taguma ja uskuge või mitte, see mõjus. Mees ilmus väga uniselt uksele, ütles kohe et oh jeah you are from estonians.. nagu jaaaa... te ju teadsite et me tuleme. Ühesõnaga saime oma toa kätte, mis on muide täpselt see sama külm ja kõle tuba, mis meil oli esimene kord ja kus minu võti ei tööta ja ma ei tea kõik mis hädad sellel toal veel on. Aga ühesõnaga viisime oma asjad tuppa ära ja läksime kohe uuesti välja tagasi. Nimelt pidime me kokku saama prantsuse tüdrukuga, kellega me kohtusime farmis. Tema nimi on Laure. Nimelt otsis Laure endale hostelit, sest see algne kus ta ööbis, seal ei olnud enam kohta ja siis kui me enda hostelist uurisime,et äkki oleks temale üks vaba voodi, öeldi, et EI. Siia ei ole prantslased oodatud. Ma ei saa aru, mida üks prantsuse tüdruk ikka võib siis nii väga korda saata? Ühesõnaga austraallased ei salli prantslasi. Peaks mainima, et nad on rassistid. Hea et meie ikka eestlased oleme ning kõigele lisaks siin veel hinnas ka.
Ühesõnaga saime me siis Laurega kokku, käisime söömas ja siis nad Viivikaga ostsid veel jäätis ka. Mina endale ei ostnud. Mul oli niigi külm ja ega mul ju midagi peale kampsuni kaasas ei ole. Tänks emps, et sa mul jope kohvrist välja tõstsid! :) Peale seda jalutasime niisama linnas ja siis mõtlesime et peaks kuskile pubisse minema. Laure käis välja idee, et temal hostelis on pubi olemas, et võime sinna vaatama minna. No mõeldud, tehtud. Miks ka mitte. Seda enam, et see oli hostel kuhu ka meie alguses minna plaanisime. Kuna aga tundus meile liiga kallis, siis mõtlesime ümber. Ühesõnaga sisenesime siis hostelisse ja see oli nagu VÕIMAS. Seal on kino, seal saab mängida piljardit (mis muide erineb totaalselt sellest, mis meil eestis on), seal saab mängida lauatennist ja seal on neil oma BAAR. Nagu saate aru, neil on BAAR:P Kahju ikka et me ikkagi selle koha kasuks ei otsustanud, siin kohal pean siis silmas seda, et me ei valinud seda oma elukohaks. baari jõime jäägermeistrit kokaga ja rummi kah, mängisime piljardit. Mina ja Viivika muideks võitsime prantsuse tüdrukut ja siis kell 22 olime me ilusti juba kodus. Korralikud oleme ikkagi ju:P Tegelikult kui aus olla, siis ega siis peod üle 1 ei kestagi. Seega tundub, et tuleb korralikuks jääda ka.
Meie homne plaan on aga selline, et läheme kängurusid vaatama, teen pilti ka ja siis riputan teile siia üles, et teil ka midagi ägedat vaadata oleks:)
Tänaseks, aga side lõpp. Eks varsti jälle:)
 |
| Mandariinid, mis on üli head |
me very glad you adding pictuuras, praise you!
VastaKustuta