Seikleme Austaraalias ...ja selle lähiümbruses

Daisypath Vacation tickers
Daisypath Vacation tickers

laupäev, 16. juuli 2011

Meie esimene tööpäev... viinamarja pügajatena.


Meie tööpäev algas 7.30. Äratus oli kella 6st juba, ikkagi esimene tööpäev ju. Ühesõnaga viidi meid siis sinna farmi. Farm asub 50 km kaugusel Busseltonist ja farmis kasvavad siis viinamarjad ja apelsinid ja sidrunid ja seal on lambad ja lehmad kaJ Meie tööks on siis viinamarjapuude pügamine, ehk siis vanade okste maha lõikamine ja uute okste harvendamine.
Alguses kui meile tööd tutvustati ja seletati, siis tundus see nii keerulisena, et pead täpselt teadma mitu kasvukohta peab olema ja kui mitu sentimeetrit peab olema ühe ja teise oksa vahel ja mitu haru tohib ühest oksast välja ulatuda. Raketiteadus või mis? Kas teie teate seda kõikeJ Mina nüüd tean ja kui aus olla oleme juba päris osavad ka sellel alal. Kiirust on veel juurde vaja, aga küll see ka tuleb. Loodame, et varsti sest üks UK tüdruk lasti sellepärast lahti, et ta ei olnud piisavalt kiire töötegija. Jama, arvasin et farmides ei ole selliseid asju nagu vallandamisi, aga no mida mina ka asjast tean. Nüüd aga siis tean, et ei tasu nii sinisilmne olla.
Sellised näevad nad siis välja alguses. Suht võsa või mis?
Alguses kui me tööd alustasime, siis oli meid kokku kaheksa. Kolm tüdrukut ja viis poissi. Kaks kutti lahkuvad aga juba homme, ja sõidavad Perthi tagasi ja siis 25 lähevad tagasi oma kodumaale Taiwani. Muide sain teada, et Taiwan on nagu nii väike koht, väiksem kui Eesti ja muide, seal elab rohkem inimesi kui Austraalias, kas te suudate seda ette kujutada? Mõelge nüüd, kui Eestis elaks 23 miljoni inimest? J Kas ei oleks mitte vahva? NOOT
Sellised on nad siis pärast, minule meenutaad nad põdra sarvesid:)

Aga teeme siis nüüd nii, et ma räägin teile veidike oma uuest tööst ka. Ülemuseks on meil kutt, kelle nimi on David, ta on kohalik ja noh ütleme et keskealine. Mina temaga õnneks kokku ei ole eriti puutunud, aga Viivika on küll. Ja nii palju kui ma Viivika jutust olen aru saanud, siis tal on selline omamoodi huumor. Kord on sõbralik ja siis jälle mite. Huumorisoon on neil ka teistsugune, kunagi ei saa aru kas teeb nalja või mõtleb tõsiselt. Ühesõnaga omamoodi kiiksuga inimesed. Nii, töö iseenesest ei ole rakse. Vaja on vaid jõudu ja taiplikust ja kiirust ka, aga küll see kiirus ka meil tuleb. Boss on siiani meie tööga rahul olnud. Aga alati kui ta tuleb või kui ta läheduses on, siis on selline hirm, et äkki olen midagi lohakalt või valesti teinud ja siis ma kardan riielda saada. Minu suurimaks probleemiks selle töö puhul on see, et kui ma oksa maha lõikan, siis ei tule ta alati nii puhtalt kui peaks, ja siis David käib ja ikka seletab, et puhtamalt ja puhtamalt, viimane päev ta mulle seda muide ei öelnud, seega teen juba edusammeJ Nii, aga räägime siis nüüd nendest kasvukohtadest ja okste paiknemise vahest ka. Te kindlsati juba põlete uudishimust, et seda teada saad, kas ma ei eksi? J Nii kujutage nüüd kõik ette ühte viinamarja puud. Selline on siis pügamata puu, meil on nad muidu veel rohkem võssa kasvanud. No mõni on selline ilusam ka nagu siin pildil.  Ja pärast näevad need puud välja sellised ilusad pügatud, nagu oleks nad juuksuri juures käinudJ  Nii aga räägites nüüd kasvukohtadest, siis need tuleb ära lõigata peale teis kasvuaastat ehk siis sealt kus need pungad on, kaks peab alles jääma. Ühe oksakülge tohib jääda ainult üks oks ja okste vahe peab olema 10 cm, no põhimõtteliselt, et käsi kahe oksa vahele mahuks.Ja nii lihtne see ongiJ tegelikult ei ole, siis on seal veel sellised vanad kuivanud tüükad, mis on ka vaja eemaldada ja seda on väikeste kääridega väga rakse teha ja selle jaoks on olemas suured käärid, aga et seda eemaldada on vaja ka veel jõudu, aga seda mul eriti ei ole. Aga küll tuleb. Ja siis seoses selle lõikamisega on mul näppudele villid tekinud, need küll tekkisid alles teisel päeval, aga ikkagi valus on tööd teha kui villid on. Aga eks tuleb üle-elada, sest mis ei tapa teeb tugevaks. Tööpäevad on meil iseenesest 7.30st-15.30ni vist. Ma ei ole sellest veel täpselt aru saanud, sest need lõppevad siis kui boss seda ütleb. Töötame E-R ka ja L-P on meil vaba, kas pole mitte toreJ Ühes päevas on meil ka 2 pausi, kell 10 ja kell 13. Kaks esimest vahetust lähevad kiiresti, viimane venib täiega ja selline väsimus ja tülpimus tuleb peale, et ei taha seda tööd enam KUNAGI TEHA! Aga siiski peab. Autot on meil ju vaja, seega peame välja kannatama, selle rakse töö, muidugi kui meid ka enne, lahti ei lasta:P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar