.. siis sellest, kui me suundusime uude töökohta. Pean tunnistama, et algne tuhin mis uue tööga kaasnes on mööda läinud. Enam ei ole seal elu nii lilleline. Ja kui me algselt Viivikaga arvasime, et seal on parem kui Costis, siis ma ei saaks öelda, et me eksisime, aga midagi sinna poole küll.
Nimelt siis korralagedus on seal sama, kui isegi mitte suurem. Keegi midagi ei tea-täielik infosulg ikka mõne kohapealt. Aga eks me oleme sellega vist juba ka harjunud.
Töö sisu on sarnane, mis meil Costis oli, seega töö on tuttav, aga mõne kohapealt ikka meeletult teistsugune ka. Nimelt aegajalt peame siis mandariine kasti lugema... orienteeruvalt siis kuskil 54-150ni, kindlasti on neid võimalusi sinna kasti panemiseks rohkemgi, aga jah.. esiagu oleme piirdunud siis selle vahemikuga. Kui alguses tundus et see on nii auvaba ja mõttetu, siis nüüd ikka vaikselt loodan, et saan sinna lugemisse mina kuna seda ei anna võrrelda meie algse tööga. Ehk siis sellega kus mandariinid jooksevad liini pealt otse kasti ja need tuleb välja sorteerida, aga seda tuleb suhteliselt kiiresti teha, sest muidu tuleb uus ports peale ja siis on jama jama jama... kindlasti mõtlete, et mis seal sorteerimisel siis ikka nii viga.. aga teate on ikka küll. Esiteks, kui kastis peab olema 113 mandariini ja sa sellest 70 välja pead sorteerima ja uuesti ka asendama, siis ega ikka naljalt ei jõua küll. Aga jah, ma unustasin mainimata, et sama tööd tuleb kahel liinil teha, nii et kuidagi ikka ei jõua.
Ja reedel mul oligi selline situatsioon, kus mul lihtsalt uputas mandariinidest, ja ega keegi mulle siis appi ka ei tulnud.. aga ma püüdsin tubli olla ja hakkama saada. Siis tuli kvaliteedi kontrollija minu juurde ja ütles, et noh ma näen küll, et sul on siin kiire, aga püüa ikka rohkem kehvasid välja võtta. Oi see ajas mind marru... ja samal hetkel saadeti mulle ka abiline, kes ütles, et ma tulin sind päästma.. mul tulid lausa pisarad silma, aga ei ma ei hakanud nutma. Usun et need olid rohkem nagu rõõmu omad, või siis vihast:) Ja samal ma mõtlesin, et juhul kui keegi peaks mind vallandama, siis mulle tõesti aitaks Austraaliast ja ma tuleksin ära koju. Aga .. seda ei juhtunud, seega eks ma raban siis seal tööd teha edasi. Saan ennast lohutada sellega, et kooret aega on seal vaid veel paar nädalat.. 2-3 peaks olema, ja siis on aeg rahulikum. Ega meid sinna tegelikult kauemaks ei võetudki, aga jah. Samas oleks ikka hea ju kui töö oleks seal vähemalt novembri keskpaigani, et siis 29 november saaksime rahuliku südamega Tasmaaniasse sõita, et seal paar nädalat rahulikult elada saaksime kuni me kirsside korjamisele saame. Samas usun, et kui me seal oleme siis saame ka mõnda muud tööd seal teha, aga no eks see selgub siis kui me sinna kohapeale oleme jõudnud.
Nii palju, siis minu eelmise nädala emotsioonidest. Täna on plaan Renmarki minna shopingu tuurile, aga ei tea kas meil see ka õnnestub. Plaanidega Austraaliasse tulla ei tasu, sest need muutuvad siin ikka väga kiiresti.
Kuna Teil saab kell kohe kohe neli öösel, siis mis ma ikka muud oskan teile soovida kui rahulikku une jätku ja mulle siis .. kena päeva!
Olge tublid ja ärge mind ära unustage : o)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar