Seikleme Austaraalias ...ja selle lähiümbruses

Daisypath Vacation tickers
Daisypath Vacation tickers

reede, 21. oktoober 2011

Tervitused teile teiset poolt maakera :)

Hei, hei ...
Taas juba nädal möödas, kui siia midagi kirjutatud sai. Kindlasti te juba pingsalt ootate, et ma siia midagi kirjutaksin, aga kahjuks jah on läinud nii, et ei ole eriti aega olnud. Kuigi, ausalt igal õhtul on plaan olnud, et ikka midagi võiks ju kirjutada siia. Aga nagu te näha võite siis plaaniks on see ka ainult jäänud. Aga täna olen tubli ja võtsin ennast kokku. Ja voilaa.. siin ta siis on.. minu pisikene blogi täiendus.

Uluru
Nagu ma eelnevalt mainisin siis tööl on suhteliselt kiire olnud ja peale koju jõudmist ei jõuagi suurt midagi teha. Käid pesus ära ja siis poodi ja siis süüa tegema ja siis väike interneti külastus ja siis ära magama. Vot nii põnev minu elu siin siis ongi. Kuigi pean ausalt tunnistama, et see töö tegemine hakkab vaikselt üle viskama. Tulin ma ju siia ometigi puhkama. No samas ma tulin tööd ka ikka tegema, aga ... nagu ... tunnen et mu töölimiit on täis. Alates sellest ajast saati, kui me siia tulime. Muide neli kuud ja ükspäev tagasi, sellest ajast alates oleme me ainult tööd teinud või siis muretsenud selle pärast, et meil tööd ei ole. Seega nüüd on aeg puhata. Ja uskuge või ei, aga me siin teeme juba plaane, et kuhu puhkama minna. Austraalia ju nii suur ja kohti nii palju. Tahate ma räägin Teile ka oma valikutset?:) 

Okei, algselt oli  meil plaan Balile minna, nii umbes kolmeks nädalaks, aga .. eile kui pileteid hakkasime vaatama, siis tundus see kuidagi kallivõitu. Seega selle lükkasime esialgu kõrvale. Aga me läheme sinna kindlasti ka kunagi, võibolla peale Tasmaaniat siis, ei tea veel. Teiseks on meil plaan minna Alice Springsi, see on see koht kus Ulururu on, noh teate ju küll seda kuusat ja suurt kivi:) ja siis kolmandaks on meil plaan minna Sydneisse. Ma ei olegi Teile vist rääkinud veel, et meil on seal üks family, kes ootab meid endale külla. Kindlasti tunnete huvi, et miks ja kuidas me selle perekonnaga kohtusime. Lihnte...

... Ühel detsembrikuu lumisel päeval olime mina ja Viivika tööl, kindlasti keegi oli seal veel, aga kahjuks ma ei mäleta kes. Harjumäel siis töötasime... ja tuli sinna üks perekond, ja nad olid pärit Sydneist. Nad uisutasid esimest korda. Ja nad nägid ka esimest korda lund... mulle tundus see nii naljakas tol hetkel, aga nüüd ma mõistan neid:) Ja siis nad uurisid, et kust nad saaksid kuuse endale osta ja siis me muidugi juhatasime nad keskturule. ja siis me mainisme ka neile, et tahame austraaliasse tulla ja nad olid sellest mõttest vaimustuses ja andsid meile oma meili aadressi, et me nendega ühendust võtaksime kui kohal juba oleme. Ja nii me muide ka tegime. Ja paar nädalat tagasi sai Viivika neilt kirja, et ootvad meid jõuluks enda juurde külla, see on minu meelest nii armas:)

Vot nii on siis lood...

Aga räägin teile siis meie ilmast ka. See on endiselt väga muutlik. Paar päeva oli meil siin 33-35 kraadi sooja. Kui toast välja tulla, siis selline tunne nagu oleksid saunas... ja nüüd eile ja täna on jahedam.. nii 22 kraadi ja tuul on ja vihma sajab ka.. seega ei ole ma rahul eriti. :D Kui liiga palav on siis mulle ka ei meeldi..

On ikka raske minuga:D:D:D

1 kommentaar:

  1. See family story on küll super armas ja oiii kui palju pilte te peate tegema kui puhkama asute ;)

    VastaKustuta