Nagu Te näte siis jah juhtus ime ja ma kirjutasin Teiel nädala sees. Pean tunnistama asualt, et ega seda viimasel aja ei ole juhtunud, et ma teile „nii tihti“ kirjutan, aga nohJ Igaljuhul täna tuli tahmine seda teha. Ja seda ma siin nüüd siis hoolega kirjutan ka.
Räägin Teile natukene oma tööst ...
Seda Te teate, et töötan taas pakkimises. Ja nii nagu alguses meile lubati, siis tööd on vaid kaheks kolemeks nädalaks. Me muidugi salamisi loodame, et seda on kauem. Samas me ootame juba selle töö lõppu. Vaikselt hakkab üle viskama. Aga... eile siis ilmus meie kuulsale stenidle tööjuures, et kuna hooaeg hakkab läbi saama, siis otsitakse vabathtlike, kes oleksid nõus minema õhtusesse vahetusse. Õhtune vahetus on siis 16.30-01.30. Aga meie nagu eriti ei tahaks sinna minna. Kuna sisi me põhimõtteliselt enda hosteli rahvast enam ei näe. Kuna teistel meie hostelis algab tööpäev kuskil 6 ajal hommikul siis meie ilmselgelt magame sel ajal ja kui meie tööle läheme, siis nemad on alles tööl ja kui meie töölt tuleme, siis nad ilmselgelt magavad. Seega jah... me ootame ja proovime olla kavalad. Nimelt siis me arvame, et see on nagu natuke ähvardav kiri, et ala kui te õhtusesse vahetusse ei lähe, siis tööd enam ei ole. Samas me mõtleme, et aga kes siis päeval hakkab tööl käima J No ja siis me ootamegi reedeni ja vaatame, kas me oleme esmaspäevaks kirja pandud. Kui oleme, siis on kõik hästi ja me oleme nad üle kavaldanud. Aga kui ei ole, siis me läheme asja uurima ja siis on ilmselgelt nemad olnud kavalamad kui meie. Aga loodame, siiski et vähemalt nädalaks või kaheks meile seda tööd seal jätkub. Ja kui päeval tööd teha ei saa, siis me ikka peame selle õhtuse vahetusega leppima, aga seda siis vaid nädal. Ja siis me hakkame oma plaani ellu viima ehk siis läheme puhkamaJ
Aga kui rääkida tänasest tööpäevast, siis ma kohati tundsin, et ma olen ikka nähtamatu või siis lihtsalt mõne muu defektiga. Nimelt siis käisin ma siis endale kaste toomas ja siis seal on üks nn transamees, kes niisama kaste kaalub ja vahest ka kaste toob ja neid tembeldab. Aga täna ta siis nägi mind koos kastidega ja küsis, kas vajan neid veel. Ütlesin et jah, oleks kena kui ta mulle neid veel tooks. Ja siis ta tõi ka. Tervelt kolm tükki. Oi sellest oli ikka „abi“ küllJ Ja siis üks rootsi tüdruk Madelaine, tema küsis ka et mis kaste mul vaja on, et ta võib mulle neid tuua. Aga oma kahe vahetuse jooksul ma teda ei näinud kordagi. Seega jah.. mõtlesin ikka kui ebaoluline mutter ma seal olenJ Samas kui ei oleks meid, siis ei oleks ka töö tehtud. Seega.. mnjah...
Muide, täna seal neid mandariine kaste ladudes mõtlesin ma Eesti peale, et kuidas ma seal olles tööd tegin. Eriti meenus mulle mudigi see öine töö.. J Ma ei tea miks.. lihtsalt... vahest tulevad sellised mõttedJ
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar