Üllatus, üllatus:) Arvake nüüd kõik, kus ma olen?:D
Õigeee... nagu te nimest juba aru võiste saada siis ja jõudsin kohale ja nagu vanasõnagi ütleb, siis kolm on kohtu seadus:)
Seekord ei kaotanud ma ära midagi. Või noh... tegelikult läks kaotsi Viivika, aga see juhtus juba Vietnaamis. Tahate lugu kuulda?
Jõudsime siis kenasti lennujaama.. võtsime oma pagasi ja liikusime välja.. palav oli seal. Ja kas te usute või mitte...erataksojuhid olid kohe ligi nagu kärbsed ja pakkusid oma teenust. Kui näitasime ette hotelli aadressi, siis üks pakkus et viib meid sinna 20 dollariga, järgmised aga 15 dollarit. Aga kuna ma olin ennem eeltööd teinud, siis teadsin, et linna saab 5 dollari eest. Keeldusime viisakalt. Samas hotelli nagu oli vaja saada. Läksime siis lennujaama sisse tagasi ja seal oli ametlik firma, kus sai taksot tellida. Hotelli minek läks meile kahepeale maksma 7 dollarit. Leian, et päris hästi saadud:) Aga kui me hotelli jõudsime, siis meie seiklused alles algasid... Liiklus on siin hull. Motorollerid vallutavad maanteed ja need sõidavad risti ja rästi ja igas suunas ja isegi kõnniteedel. Ühesõnaga, kes ees see mees.
Tahate kuulda eks.. Siis pean ajas natukene tagasi minema, nimelt laupäevasesse päeva kui sooritasin katset number üks.
Kuna laupäeval meid lennukile ei lastud.. tühistasime ka oma hotelli, mitte just ei tühistanud aga muutsime bookingut. Alguses oli küll vastuseks, et we dont speak english, aga lõpuks ilmus kuskilt miski sõber välja ja asi sai aetud. Seega meie uus broneering oli 13 veebruar kuni 15 veebruar. Me vähemalt lootsime, et nende yes yes tähendas seda, et asi on klaar. Aga hästi arvasime. Kui hotelli jõudsime, siis selgus et meie broneering ei kehti ja vabu tube ei ole. Me eile vähemalt öeldi nii, samas ma arvan et ega see tüüp ise ka aru ei saanud minda me temalt täpselt tahtsime ja mida me küsisime, aga jah tube pole.. seda enam et on valentini päev ja ni ongi. meil oli lihtsalt HÄMMING. Kuhu minna ja mida teha? Võtsin siis läpaka lahti ja hakkasin uut hotelli otsime, viivika aga mõtles et jalutab tänaval ja vaatab kas lähiümbruses mõni hostel/hotell on kuhu me ööbima saaksime minna. Mina ei leidnud midagi, seda enam et mul sai arvutil ka aku tühjaks ja Viivika ka ei leidnud ühelt poolt midagi, seega otsustas ta teisele poole vaatama minna. Mina aga lihtsalt jäin asju valvama ja moskiitodele söögiks. Aeg möödus, aga Viivikat ei kuskil.. käisin mitu korda tänaval vaatamas, aga ei midagi.. kadunud mis kadunud. Istusin siis lihtsalt oma kohvri otsa... kuni minu juurde tuli kutt vihikuga ja ütles, et osti oma nimi siit üles. Vaatasin vihikut ja seal mu nimi oli. Tüüp võttis mu kohvri kätele nagu ei kaaluks see midagi ja viis selle siis teisele korrusele, vabandas ja ütles et kõik on okei. Ma olin lihtsalt hämmingus ja mõtlesin, et kas nii need asjad siin käivadki?!
Okei .. samas oli mul siiski hea meel, et meil on vähemalt kus öö veeta, aga probleemiks oli see, et Viivika on kadunud. Läksin teda siis otsima..aga ei kuskil.. Tulin hotelli tagasi.. võtsin võtme ja läskin uuele otsingule. Sain 10 m jalutada kui mu kõrval peatus roller, see sama tüüp kes mu kohvrit mängleva kergusega tassis ütles mulle, et hüppa peale lähme ja otsime teda koos. Ma olin sõnatu, aga siiski tegin seda (ärge küsige miks, lihtsalt sel hetkel mõtlesin ma ainult sellele, et Viivika on vaja ju üles leida). Aga me ei leidnud teda.. tulime hotelli tagasi ja tüüp ütles, et kui teda ei ole ikka veel, et siis ta kutsub oma sõbrad ka appi (nii armas temast), aga õnneks, oli Viivika selle ajaga juba ise välja ilmunud. Mis ma oskan öelda, lõpp hea, kõik hea:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar