Oma eelmises blogis ma jutustasin teile natukene, et kuidas meie reis Kambodzast Taisse toimus, seekord siis peaksin kirjutama sellest, et kuidas me siin hakkama oleme saanud ja kuidas meile siin meeldib.
No, kui aus olla siis mulle alguses suuremat vaimustust ei pakkunud. Kõik oli nii organiseerimatta (siin kohal võib näiteks tuua selle, kuidas me Tai piiri ületasime ja keegi meile mingisugust informatsiooni ei andnud, et kuhu minna või kelle poole pöörduda).
Aga kui kõik see eelnev väljajätta, siis ma ütlekisn, et siin on lihtdalt WAU ja seda kõige otsesemas mõttes. Aga ma siiski räägiksin Teile asjast ka veidi lähemalt.
Kui me Bangoki jõudisme, siis ega meil majutus kinni pandud ei olnud ja kui aus olla, siis ega me ei teadnud ju ka seda, et kuhu see buss meid üldse maha peaks panema. Aga meie kaks blondiini, heasusus aevasime ikka, et ju keegi tuktuki mees on ikka, kes mõnda head ja odavat majutust pakub, aga võta näpust ei olnud kedagi kuskil ja peale selle pandi meid ka maha ju kuskil pärapõrgus, suvalise hoone ees. Kui aus olla, siis see kõik hakkas mulle vägisi kohe Vietami pealinna Hanoi olukorda meenutama, ainuke vahe oli selles, et ilm oli meeletult palav vastupidiselt Hanoile. Aga noh, mis seal siis ikka, eks pidi oma kompsud haarama ja omalkäel odavat hotelli otsima minema. Ainult, et jah odavat hotelli me ei leidnud, või no leidisme kah, aga see oli siike natuke kallim kui me olime arvestanud. Nimelt siis 4 dollarit öö ja tuba sisaldas siis vaid kahte voodit ja pisikest karslonit laeall (need, kes aru ei saanud, siis ma kutsun ventikaid niiJ). Nii, tuba oli enamvähem, puhas ja korralik. Ainuke miinus mis ma võiks välja tuua oli see, et see asus kolmandal korrusel ja aknad olid täpselt tänava poole. Ega päeval ei olegi sellest midagi hullu, aga no öösel kestab ikka kogu melu sisse ja seda varaste hommikutundideni välja. Seega esimesel ööl ma magada ei saanud. Teise ööga läks väheke paremini, sain magada ikka paremini kui esimesel ööl, usun et põhjuseks oli see, et panin endale kõrvaklapid kõrva ja surusin nii sügavale kõrva kui veel vähegi saiJ
Meie teinepäev Bangokis oli täis jalutamist, aga oh ei ärge arvake, et me vaatamisväärsuseid või midagi sellist oleks käinud vaatamas. Me lihtsalt orienteerusime omasuva järgi. Muide meile tehti ka abieluettepanek, mille me muidugi tagasi lükkasimeJ
Kolmas päev Bangokis, oli selline poolekohaga päev, sest kell 11 pidi meil buss väljuma Pattayale. Uskuge või mitte, aga seda ta tegi ka, kusjuures veel ennem 11. Muide Bangokis Pattayale maksis bussipileti hind 180 bahti, kui kohaliks rahas arvutama hakkata siis noh, 60 eeku (sry, euro hinda ei tea, pole harjunud). Kusjuures, see hind oli odavaim mis me leidsime. Igalpool mujal pakuti ikka 350 bahti reisi hinnaks. No me siis arvaime, et ju sellel bussil peab siis midagi viga olema, aga ei või no jaa... kell 11 tuli meile mini buss järgi, mille bussijuht oli ikka selline rallisportlane et ma pidin päris paar korda oksele hakkama, aga õnneks kõik jäi sisse. Ja siis tuli meiel üllatus, kui meid viidi otsejoones bangoki lennujaama, meil oli hämming, sest me ei pidanud ju pattayale lennukiga minema, ikka bussiga ju. Mees ütles, et jaa jaa kõik on okei ja et minge nüüd, tõstis meie asjad bussist välja ja näitas meile suuna kätte...
Jätkub....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar