Eilse päevaga jõudsime siis sellisesse pisikesse kohta nagi Woomer. See koht on tõeliselt pisike, sest elab siin vaevu 290 inimest. Ütleme siis nii, et see on küla. Kus inimesi ikka naljalt ei kohta. Ei tea, kas asi on selles et siin on tappev palavus või selles, et need 290 inimest on ka kuskile mujale elama läinud:)
Eile õhtupoolikul otsustasime, et istume rahulikult maha ja sööma kämpingu köögis. Meie söögiks oli muide kiirnuudlid, mis maitsesid vahelduseks päris hästi.
Kaua me oma sööki muidugi nautida ei saanud, sest hosteli manager tuli ja ütles, et 10-15 minutipärast on torm siia poole teel, korjake oma asjad kokku ja leidke endale varjupaik. Kuna meie olime siin hostelis endale toa võtnud, siis olime lahkesti nõus neid enda juures majutama.
Koristasime siis kiiresti oma asjad ja aitasime ka teistel eestlastel asjad kokku panna, nimelt olime me lahkesti nõus nende nõusid pesema:) Ja siis varjusime tuppa. Ja jäime tormi ootama. Aga ei toimunud nagu miskit. Läksime siis toast välja ja kõigil inimestel, kes sellel hosteli territooriumil olid, olid fotokad stardi valmis, et nii kui midagi juhtub, siis kohe pildistama. Ja nii oli ka muide minul.
Ilm muutus jube kiiresti, eemal välgutas, aga mürinat nagu kuulda ei olnud. Taevas oli tume ja tuul pea olematu kuni hetkeni.. mil ... see kõik algas. Alguses tuli tugev tuul ja siis hakkasid asjad lendama ja siis saabus liivatorm ja mõne ajapärast tuli ka vihm. Vihm oli kohe nii tugev, et vastas maja ei olnud kohati näha...See vaatepilt oli võimas.
Õnneks oli meil tuba võetud, kus seda kõike nautida. Olen ühe võrratu kogemuse võrra jälle rikkam:) Mulle meeldib Austraalia ilm, aga ainult siis kui ma saan seda nautida kuskilt turvalisest kohast:)
Hetkel ma lõpetan, sest aeg on edasi liikuda järgmisse linna nimega Coober Pedy, kui sinna jõuan siis annan kindlasti ka teile teada, et kuidas seal on ja kuidas meie teekond kulges.
Head ööd Teile!
Meie asume aga seiklustega taas teele...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar