Hetkel on siis mul siin Alice Springsis viimane puhkepäev, kus ma saan luksust nautida. Sest alates homsest oleme taas teel ja ööbime tõenäoliselt telgis ja kuskil põõsas. Aga see selleks, jätkan siis oma seiklustega sealt kus mul eelmine kord pooleli jäi.
Kings Canyon siis..ärkasime varakult ja sõitsime rahvusparki, et taaskord seiklus ette võtta. Ilm oli mõnusalt pilvine ja sooja võis olla 25 kraadi ringi, päikest igal juhul ei olnud. Seega päev tõotas tulla suurepärane.
Selles rahvuspargis ootas meid 2 matkarada, millest üks oli siis 6 km pikk ja teine 1 km. Raja orienteeruvaks ajaks anti siis vastavalt 4 ja 1 tundi. Meie tegime mõlemad rajad läbi. See ühe km rada oli jalutamine lihtsalt, ei olnud midagi raske, aga vot see 6 km rada, see oli mäkke ronimine ja see oli suhteliselt hingeldama panev ja oi oi kui raske see oli, aga see vaade, mida ma hiljem nägin, see kõik oli seda väärt.
Peale pargi külastust suundusime tagasi teele, et jõuda meie viimasesse peatuspaika Alice Springsi. Meie järgmiseks peatuspaigaks oli Erldunda. Ööbisime taas telkides, õnneks oli maapinnaks rohi. Aga õhtul hakkas vihma sadama ja ka tuul tõusis. Ja öö käbi kallas, nii et hommikuks olid meie magaiskotid märjad. Vastik, vastik. Aga hommikul siis asjad kokku pakitud asusime taas teele ja õhtuks jõudsime ka meie viimasesse sihtpunkti Alice Springsi. Ja nüüd me siis olemegi neid päevi siin rõõmsalt nautinud. Homme peame ära minema, aga üldse ei tahaks. Muide, need kes kunagi Alice Springsi satuvad, siis kindlasti ööbige sellises resortis nagu Alice in the Territory. See koht on nagu Heavel. TÕESTI. Samas võibolla tundub, see ainult meile kuna olime ju nii kaua põõsastes ööbinud:)
Aga miks mulle see linn meeldib? Hmm hea küsimus. Võibolla tõesti sellepärast, et üle pikaaja taas tsivilisatsioon ja kaubanduskeskused ja saan raha raisata, aga teisalt.. siin on bassein ja spaa ja voodi ja ensuite tuba ( toas on siis vann ja wc, vannitoas siis). Samas on siin linnas ka väga palju aborigeene, kes on kohati väga lärmakad ja räpased.
Aga täna siis siin luksuses viimane öö.. ja edasi ootab taas teadmatus. Lõpp punktiks on Adelaide, esialgu ja siis läheme Viivikaga Great Ocean Tuurile ja siis sellega jõuame Melbourne, kus on meil plaan oma lunagiste toakaaslastega Egle ja Signega kokku saada ja siis võib oma kolmenädalase puhkuse lõppenuks lugeda, sest 29 november me sõidame Tasmaaniasse kirsse noppima.
Hetkel, ma aga lõpetan ja eks kirjutan teile oma seiklustest taas, kui võimalus kujuneb:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar