Tere hommikust kallikesed.
Taas on möödas paar päevakes, kui mitte just öelda nädalake, kui ma siia midagi lisasin. Aga ausalt aeg on lennanud nagu linnutiivul ja tegemist on olnud kuhjaga.
Nimelt, eile siis me lahkusime lõpuks ometi Loxtonist. Omamoodi ju kurb sündmus, sest selle kolmekuuga sai see koht omamoodi ju koduks. Turvatunne on nüüd kadunud.. aga pole hullu, seiklused ja puhkus ootavad meid ees.
Hetkel oleme me oma puhkusega jõudnud Port Augustasse. Hmm.. muidu selline põnev ja pisike linn, aga oi kuidas siin müristab ja välku lööb ja loomulikult kallab ka vihma. Aga no me loodame, et see ilm siin muutub, sest plaan oli ka teiseks ööks siin peatuda. Aga kui ilm ei kavatsegi muutuda siis.. oleks vist targem siit lahkuda.
Muide... oma esimese puhkuseöö veetsime me karavani pargis, nimelt autos siis... ja oi .. see ei olnud just meeldiv kogemus. Esiteks...istmed sellel autol alla ei käinud. Seega jagasime rõõmsalt Viivikaga esiiste talle ja tagumine iste mulle. Aga mugav see ikka ei olnud. Jalad surid koguaeg ära ja kuna iste on kaldu siis pidi seljalihaseid koguaeg pingul hoidma ja mis te arvate, kas mul hommikul oli selg valus :D
Ühesõnaga jah.. õnneks hommikuni me kannatasime välja ja juhul kui nüüd me jääme siia kauemaks.. see tähendab, et homseni, siis mina ja Viivika plaanime küll vähemalt haagisesse ümber kolida. Teiste eestlaste kohta ma ei oska öelda, sest nemad ööbisid telgis:)
Hetkel aga kõik ja ma loodan, et varsti täiendan oma reisipäevikut taas!
olete nüüd siis puhkusel?
VastaKustutaJaa.. aitab töö tegemisest.. :D
VastaKustuta