Kambodza

Cambodia

Nüüd olen ma siis õnnelikut järgmisesse sihtkohta jõudnud, milleks on Kambodza. Selline tavaline riik, mis nii mõnegi koha pealt meenutab Vietnami.

Hetkel veedame me aega pealinnas Phnom Penhis.  Suur linn ja laiali valgunud, sarnaneb nii mõnegi kohapealt Hanoiga.

Aga ennem kui ma teile kambodza seiklutest rääkima hakkan tahan ma rääkida teile loo, mis minuga Saigonis juhtus. Kõige naljakam selle juures on see, et just mõned päevad ennem seda ma mainisn Viivikale, et ma küll ei ütleks, et selles riigis kuritegevus nii suur on, mille pärast kartma peaks. Seda enam et ma olen jalutanud ringi kaamera käes ja rahakott ka ja ei ole midagi juhtunud. Aga see kord nagu te juba aimu hakkate saama oleksin ma peaagu langenud röövi ohvriks. Ja peale seda mul oli lihtsalt väikene shokk, aga õnneks lõppes kõik õnnelikult. Aga olgu, ma siis räägin Teile loo sisust ka.

Nimelt nagu te teate, siis meile Viivikaga meeldib jalutada ja pahatihti me jalutame ka kaardist välja. Seekord aga jäime kenasti kaardi piiridesse.  Me lihtsalt ületasime tänavat ja järsku sõitis meie eest roller läbi, kes haaras mu kaelas olevast kotist kinni ja põhimõtteliselt sõitisd edasi. Õnneks mu kotirihm ei andnud järele ja nad pidid sellest lahti laskma, aga ikkagi.. see et see minuga juhtus, see ei lähe mul vist kunagi meelest.

Ja kui nüüd rääkida Kambodza seiklustest, siis täna kui me turule läksime tuli meie juurde üks meesterahvast. Ta oli soomlane ja küsis ka meie käest, et ega me juhtumisi soomlased ei ole, et tal oleks hädasti meie abi vaja. Ütlesime küll, et meie ei ole soomest, aga siiski kuulasime ta kenasti ära. Nimelt siis oli tema mureks see, et paar päeva tagasi varastati tal ära pass ja dokumendid ja kõik raha. Raha ta oma arvelt kätte ei saa, sest dokumentide koopiaid ei tunnistata siin.  Kui aus olla, siis seda meest kuulates oli minul temast kohe isegi väga kahju. Sest aiman mis tunne võib olla võõral maal ilma raha ja dokumentideta. Oleksin ju ise paarpäeva tagasi oma rahast ilma jäänud. Olgu, aga nüüd loo juurde tagasi tulles, mees ise oli juba mitukorda Kambodza-Prantsuse (esindab siin siis euroopa riike) saatnkonnas käinud ja asjad nii kaugele saanud, et Taist saaks ta kätte oma  passid ja siis Kambodzast saab kätte oma pangakaardi. Aga abi, mida ta meilt vajas oli 14 dollarit, et saaks osta bussipileti Taisse. Noh jah.. me siis laenasime selle talle. Alguses ta tahtis oma telefoni meile panti jätta, aga pärast saime temalt e-maili aadressi ja ka telefoni numbri. Te võite muiugi mõelda, et me oleme lollid, et talle selle raha andsime, aga samas.. eks me käitusime nii nagu me ise samas olukorras  oleks lootunud, et keegi meid aitab. Ja juhul kui see oligi petuskeem, siis eks järgmine kord teame, et ei lähe selle õnge. Samas, aga kui see ei olnud, siis saime naaber riigi kodanikule abiks olla. Lisaks sellele, tean ma et siin riigis asub tõesti  Prantsuse saatkond  ja bussipilet on ka sellise hinnnaga.

No loodame, et lõpp hea, kõik heaJ