Äratus oli meil 6 45, sest 7.15 pidi meid keegi pealekorjama ja sadamasse viima. Olime kenasti õigel ajal valmis, aga kedagi kes meist hotelli ees puudust tundis me küll ei märganud. Või no tegelikult üks mikrobuss oli, aga kui sellele oma lehte läksime pakkume, siis naine ainult irvitas bussis ja nad sõitsid minema. Suht selline.. imelik tunne oli.
Õnneks peagi tuli tuk-tuk, kes peid peale korjas ja vabal käigul alla randa viis. Mõtlesime, et kas selle jaoks oligi vaja meiele masin järgi saata, et see saaks vabal käigul 20 m allapoole sõita. Õnneks see siiski nii ei olnud. Reis sadamasse kestis kuskil 20 minutit. Ja reis saarele kestis 2,5 tundi. Ja oi oi oi.. parem kui ma seda üldse ei meenutaks. Sest .. ma vist olin sellel paadil ainuke, kes otsustas merehaigeks jääda ja põhimõtteliseslt oli mul pea koguaeg üle parda. Oksemagnet olen ju J Kui teised seda ei tee, siis teen seda ise.
Kui me saarele jõudsime, siis mul kõik veel sees loksus ja kohe üldse ei olnud hea olla. Ja kui aus olla, ega paremaks ei läinud ka veel nii pea.
Meie edasine plaan saarel oli siis loomulikult päikest minna võtma ja ujuma. Ja hiljem niisama chillida ja saarega tutvuda. Ja pean ausalt tunnistama, et ega ma kaua ei saanud vees olla, sest kõik loksus endiselt ja süda kippus ikka vägisi pahaks minema.
Meie teine päev möödus peaaegu, et kenasti. Mõtlete, et miks peaagu? Noh..eks ma siis räägin teile kõik ära.
Alguses me läksime ujuma. Järsku hakkasin ma üleni sügelema ja siis ma märkasin, et vees on reostus. Mustad laigud ja mullid. Ja oi kuidas see mind sügelema ajas. Pärast lugesin punne kokku. Ühel jalal oli 26 ja teisel 39. Vahva kas pole. Aga ega sellega siis asi ei piirdunud. Kristi käis pesemas ja peale pesus käiku leidis ta maast ühe kännuvõi oli see puujuur, mille vastu ta pidi oma väikese varba ära lööma. Ei no muidugi, ise mõtlesin ka et kuidagi liigagi hästi mul selle tripiga läinud. Aga ptui ptui selle peale ja loodan, et hommikuks on kõik okitoki ja saan korralikult käia. Hetkel ma ikka lonkan päris korralikult.
Saarelt tagasi tulemine ei olnud sugugi nii hull kui saarele minemine. Nimelt ei olnud ma seekord ropsimagnet, keegi ei olnud. Meri oli suhteliselt rahulik. Kui me sadamasse jõudsime, siis alguses me viivikaga ikka muretsesime, et kas seal ikka tuktuki vendasid on, meid ees ootamas, kes meid sealt sadamast ikka kenasti ära viiks. Õnneks oli, saime kenasti Shioukville tagasi. Sama kant, aga teine hotell. Palju parem kui meie eelmine, hind sama ainuke jama on selles, et netti ei ole toas. Sellejaoks pean ma restorani minema, et näitkes teile pilte üles laadida või siis et oma blogi laadida. Aga pole hullu. Eks ma kannatan ära vastJ
Kokku olime me saarel kaks ööd ja edasi läheme tagasi Shinoukville. Sinna esmaspäevani ehk siis viis ööd ja siis tagasi pealinna PhnoPenhi, et korda ajada oma Tai viisa ja siis edasi juba SiemReiem AnkorVati juurde ja siis Tai kallis TaiJ Muidugi Home sweet home kõlab palju kenaminiJ
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar