Kui aus olla, siis ma arvasin, et ma teile oma tagasi teekonnast Saigoni ei kirjuta. Aga kuidas ma saaksin teid teadmatuses hoida, kui minuga on juhtunud selles riigis nii palju .. kuidas seda nüüd öeldagi mitte meeldivat.
Alustame siis sellest, et teel tagasi hanoist huesse... reis pidi kestma 14 tundi. Mis te arvate kui kaua see meil aga kestis? Noh... 17 tundi.. igati vahva... seda enam et bussis olid kõik kohalikud ja meid vaadati nagu ilmaimet. Ja teate mis veel oli v? Nimelt kaks inimest tervetee muud ei teinud kui ainult oksendasid. Pole just eriti tore selises bussis viibida või mis? Igaljuhul jah.. elusalt me huesse jõudsimeJ
Hues saime me sama hotelli kus me olime juba varemgi olnud. Ainult et tuba ei olnud sama. Ja kui aus olla siis see tuba oli ikka väga kahtlane. Nagu päriselt ka. Nimelt asus tuba viiendal korrusel ja seal kus olid teiste töötajate toad. Ja siis seal ei olnud elektit kah. Elekter tuli lõpuks nii, et miski töötaja pani hambatiku lüliti vahele ja siis ega eriti hingata ei tohtinud. Ahjaa miski töötaja kingad olid ka voodi allJ
Öösel sai ka ikka nalja.. kuskil südaöö paiku tulid kohalikud meie ust katsuma. Ilmselt keegi tahtsi vist koju saada. Aga oh häda, keegi oli ettejõudnud. Igati vahva, kas teie ei leia. Ja siis nad muidugi rögastasid ja ilastasid seal uksetaga. Polnud just kõige mõnusam.
Nii. Peale Hued läksime Hoi Ani.. Kui sinna jõudsime siis oli seal ikka meeletu palavus. Hullem kui esimene kord, kui me seda kohta külastasime. Põhimõtteliselt ühe sammu astud ja siis juba oled higine. Seega me seal eriti ringi ei tatsanud. Seda enam et õhtul läks meil buss välja Nha Trangi. Hoi Anis oli veel see tore asi, et kui buss pid väljuma 17.30 siis kell 17 otsustas misi onuke, et kõik võtavad nüüd oma kohvrid ja jalutavad bussijaama kuna buss siia ei sõida. Noh okei. Võtsin oma kompsud siis selga ja hakkasin vatsima. Aga teate mis kõige toredam oli. Kui kell sai 18 siis seisime ei kuskil mujal kui selle sama reisbüroo ees, kuhu ette buss ei pidanud sõitma.
Nha Trangis olime me uues hotellis. Boonuseks oli see, et seal on lift. Nagu ma juba oma eelmises postituses mainisin on mul kohver ikka väga raske ja millegipärast kergemaks ta ka muutuda ei taha.
Nha Trangis veetsime öö ja edasi seal juba siis Saigoni. Närvi ajas Nha Trangis muidugi see, et buss väljus 8,30 ja meie pidime kell 8 reisbüroo ees olema ja ootama et meid sealt peale korjatakse kuna sealt väideti eelmine päev et buss pealekorjamist hotellist ei tee. Aga oh seda üllatust kui buss ette sõitis siis inimesed olid seal juba peal. No ajab ikka ju närvi küll, kui pead oma mitte just kõige kergema kohvriga läbi linna vantsima.
Saigoni jõudsime me tund hiljem kui lubatud. Aga positiivne oli see, et koht kus meid maha visati oli kesklinnas ja hotelli saime ka imelihtsalt ja suhteliselt odavalt. Kuna me järgmine päev lahkusime hommikul vara kambodza suunas, siis eelistasime jah turismipiirkonna hotelli:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar