SihnoukVille

Nagu tavaliselt, meil kombks on, siis ka seekord ei jäänud, me ühte paika kauaks pidama. Vai neli päeva ja siis liikusim edasi.

Meie tee viis meid teada tuntud mereäärsesse kuurordisse nimega Shinoukville. Need, kes vaatasid vabariigiaastapäevaal TV3-e need ehk teavad, et seal asub ka eestlaste hotell.  Meie vaatasime seda kohta ainult kaugeltJ

Meie bussisõit noh jah.. peaksin ennast ristima vist okse ja sitamagnetiks ja seda sõna otsese mõttes, sest mulle tundub, et seal kus olen mina seal on ka kõik muu. Tahate kuulda, miks jah?! Okei... meie teekond kestis... nelja tunni asemel 5 tundi, aga ega see meid siin enam nii väga ei üllatagi. Ja minu õnnetuseks istus minu kõrval teisel pool vahekäiku siis üks kohaik naine oma väikese lapsega. Laps võis olla noo, ma pakun et alla aasta. No nii, ja kui meie sõit oli kestnud kuskil 3 tundi, siis otsustas se naisterahvas mu kõrval, et hakkab oksendama.  No ja siis mulle meenus kohe see bussisõit Hanoist Huesse, kus samuti .. kaks inimest, kellest üks toodi minu kõrval ja teine oli siis viivika kõrval ja noh mida nad ikka muud tegid kui oksendasidJL Ei teagi kohe kas sellise meenutuse peale  nutta või narda. Olgu, see sellks... kui naisterahvas seal oksenda, siis mina keerasin muusika endal põhja ja kerasin pea ära. Ei ole ju kena vaadata kuidas teine oksendab.

Mõne ajapärast, kui uuesti naise poole vaatasin, siis ta puhastas oma poja peput, mis oli sõna otseses mõttes sitane.. ja see vaatpilt oli... iuuu....kui ma mõtlesin ennem, et ma ei hakka oksele, siis nüüd oli mul küll see plaan. Muide Viivikal oli ka sama plaan mis minul, aga õnneks.. ei juhtunud meiga seal midagi. Taas aitas pea ära keeramine ja sellele mitte mõtlemine.

Lõpuks, kui me olime ssihtkohta jõudnud, siis ... loomulikult visati meid paha kuskil pärapõrgus. Ja kuna me olime otsustanud, et majutust me ette ei broneeri, siis nüüd ma tundsin sellest taas puudust. Olukord meenutas natuke Hanoi oma, kus olime kuskil ei tea isgi kus ja seadsime sammud suvalisse suunda.

Õnneks märkasime peagi ühte guesthousi kuhu me muidugi ei läinud, sest hind tundus kallis seda enam et meil on säästueelarve st siis, et majutus kuni neli dollarit nägu. Peagi tuli meie juurde üks tuk-tuki vend ja pakkus meile odavat majutust Monkey Republikus. Hind, sinna viimiseks oli 3 dolalrit. Okei .. mis seal siis ikka. Majutust ju meil vaja.. läksima ja vaatasime üle. Kahjuks selles paigas vabu tube ei olnud ja mees viis meid edasi.. kuni lõpuks leidsime odava peldiku. Nagu tõesti. Tuba jäi meie eelarve piiridesse ja ... kui aus olla siis kui mina oma arvamuse peaksin ütlema oli see ühe inimese tuba, kus oli kõike asju ainult üks. Käterätikud, voodi oli kitsas jms. Aga ahet ei ole.. meile luges et oli odav ja et oleks voodi kus magada ja koht kus pesemas käia. Kuigi Kambodza „pesemiskohad“ on sellised, et võid otse peldikupotipeal  dušši võtta.

Aga lähen siis oma jutuga edasi... Peale asjade lahti pakkimist, et siis ühesõnaga päevitusriided selga ja käterätt kaenlasse läksime me randa üle vaatama. Mmm see oli mõnus.. vesi oli soe nagu supp, liiv oli ilus valge ja krudises nagu kõnniks lumepeal, aga siiski see oli liiv. Ainuke asi meele natukene kurvaks tegi oli see, et rand oli must ja sodi täisL Aga ega see ei takistanud meil siis ujuda.

Õhtuti käisime me niisama rannas jalutamas või noh õigemini ööeluga tutvumas. Ma võiksin väita, et kui päeval on see koht suhteliselt välja surnud, siis öösel see kõik elab. Rand on mini diskoteeke-baare täis ja elu näis käib ikka täiel rinnal. Mängitakse erinevaid alkomänge, kes tantsib ja kes joob niisama. Muide suureks plussiks on see, et päeval jaotatakse flaiereid, et kui õhtul meie baari tuled, siis saad tervituse shoti ja tervitus jooke. Muide, meie esimese õhtu jookideks olid Cruiserid ja need oli meie enda ostetud, aga taipasime samal õhtul, et alkoholi peale ei ole vaja siin paigas küll ise raha kulutada, sest olles piisavalt tark ja käies baarist baari saad sa igakord ju tervitusnapsiJ

Õhtud möödusid meil siis baarides ja päevad möödusid päikest võttes rannal ja ujudes. Mida elult veel tahta. Tundub, et hetkel on kõik LILLJ Ja siia tahakski jääda!

ShinoukVilles peatusime me kaks ööd, sest meil oli plaan külastada saari ja ööbida seal bungalotes. Leidsime sobiva pakkumise ja reis saare poole võiski alata.